0:0 nii ja naa

Reede õhtul pidasid meie Vändra vutimehed lahingu Tallinnast kohale sõitnud FC Nõmme Unitediga. Veel päeval küsimärgi all olnud mäng sai siiski kell 18:00 kohtunike loaga alguse. Kuna samal päeval oli Vändra staadionil maakoolide jalkaturniir, mis toimus enamjaolt lausvihmas, siis tegi see vesi ja pisikeste turmtuli väljakule meie rohelisest mänguplatsist enneolematu mudaaugu, mis seadis õhtuse mängu tõsise küsimärgi alla. Kuna aga vastane ei olnud nõus meiega Pärnus mängima, siis tuli mudaväli õhtuseks kohtumiseks ettevalmistada. Kohtumine algas väga uimaselt mõlema meeskonna poolt. Üritati võita mäng oma kontrolli alla, kuid tõsiselt räsitud põld jättis söödumängule, mida mõlemad meeskonnad üritavad mängida, tõsise jälje. Kuid tingimused olid võrdsed ja hakkasid tekkima ka esimesed võimalused. Vastane püüdis leida edu läbi äärte mängides, meie omakorda nõelasime kiirete kontrarünnakutega. Nõmme ohtlikumad momendid tekkisid seisvatest pallidest, kuid õnneks eksiti otsustaval löögil või oli Vändra poiste puurilukk Toivo Teetsmann tasemel. Meie poistel hakkas aga võimalusi tekkima aina rohkem ja rohkem. Esmalt suudeti paari sööduga mängida väravaht Rain Vessembergiga silmitsi Ranet Lepik, kes suutis varbaga koksata palli sihtmärgi suunas, kuid puurilukk suutis palli tõrjuda, kuid seda niivõrd õnnetult, et otse Mihhail Kravtšenko jalale, kes aga kahjuks lähilöögil eksis. Seejärel mängiti jällegi Miša vabaks ilusa läbisööduga, kui seekord tabas löök väravavahti. Kõigest mõni minut hiljem mängis Indres Põder paremal äärel oma vastase üle, söötis palli karistusala keskele Oliver Ojalale, kelle löögile hüppas ette vastase kaitsja. Nurgalöök! Gerth tsenderdab, Ranet lööb, kuid napilt mööda. Ka Nõmme vastas ohtlike rünnakutega, mis õnneks takerdusid meie kaitseliinis või väravahi süles. Parima võimaluse luhtas Antti Arst, kelle pealöök 11 meetrilt lendas napilt üle põikpuu. Paaril korral proovis sama mees õnne ka kauglöögist, kuid nagu ikka mööda või kindamehele. Esimene poolaeg oli võrdne, kuid koduvõistkonnal selgelt paremad väravavõimalused. 

Teine kolmveerandtund oli sarnane esimesele, kuid peale vaheaega oli selgesti näha, et Eesti koondist juhendav Tarmo Rüütli oli sundinud omi mehi kiiret vävarat otsima, sest vastane pani koheselt peale korraliku pressi ja rünnakutelaviini. Õnneks meie poisid pidasid kenasti vastaste üritustele vastu ja see tasus ka ära. Nõmme peamised rünnakud käisid läbi Aivar Anniste ja Antti Arsti, kes jagasid sööte nii vasakule kui ka paremale, millest järgnesid tsenderdused ja ohtlikud momendid. Korra tabas ka pall värava latti, kui külaliste tsenderdus maandus vastu raudtoru ja sealt edasi väljakule. Samas ei maganud ka meie poisid, kes samuti üritasid murda vastase kaitseliini ja väravasuud. Poolikuid võimalusi tekkis Indresel, Egertil ja ka teistel, kuid parima võimaluseni jõudis Vapruse noor ründaja Gerth Kaas, kes lollitas ära vastase kaitsja, kes talle korraliku hoobi vastu jalgu lõi ja kõik olid kindlad, et ongi penalti, kuid kohtunik Jaanus Nilp nägi olukorras hoopiski teesklemist ja näitas meie noormehele selle eest kollast hoiatuskaarti, mis jätab antud mängija kahjuks kõrvale järgmisest kohtumisest, kuna saadud kaart oli talle kolmas sellel hooajal.

Võib öelda, et peale esimest poolaega olnuks õiglane, kui kodumeeskond oleks puhkama läinud eduseisus, kuid samas mängu lõppedes peab olema rahul ka viigiga, kuna ka vastane omas teisel poolajal suurepäraseid võimalusi, et kohtumisest kolm võidupunkti teenida.