1998 poisid madistasid Viljandis

Laupäeva varahommikul sõitis buss meie noorte mängijatega Viljandisse, et seal maha pidada elu esimene suure väljaku kohtumine liigakaaslase Viljandi SK-ga. Antud kohtumine oli küll sõpruskohtumine, aga ebavõrdse seisu tekitas asjaolu, et vastane on treeninud kogu talve õues suurel rohelisel murul, kuid meie mängumehed on tallanud tublisti saalipõrandat. Kokku lepiti, et mängitakse 3 x 30 minutit, et iga tsipa aja tagant vigu ja tähelepanekuid arutada. Esimesel kolmandikul oli näha just seda, et pisikese saalimängu omadustest on keeruline välja tulla ja kohtumine algaski kodusatsi korraliku survega. Kaitses tegutseti aga hästi ja hoopis meie poisid olid need, kes kohtumist Harrise kontrarünnakust juhtima läksid. Sagimist jätkus veel kolmandiku lõpuni, kuid rohkem väravaid ei löödud.

Teisel kolmandikul mängupilt küll paranes, kuid kahjuks omi võimalusi ära lüüa ei suudetud. Hoopis vastastel õnnestus 1 vs 1 olukorrast mänguseis viigistada. Kolmandiku lõpp kulges selgesti vastase taktikepi all, kuid ohtratest väravavõimalustest nad siiski skoorida ei suutnud. Palju süüd selles oli ka meie väravavahil Reivol, kes pidi nii mitmelgi korral otsustavalt sekkuma, et meeskond halvimast päästa.

Viimasel kolmandikul tegime korraga seitse vahetust, mis jättis selge pildi ka mängule. Sisuliselt teise koosseisuga alustatud viimasel osal ei jäätud meie poistele mingitki võimalust. Kuigi lõviosa võitlusest langes keskaitsja Tomiri õlgadele, ei suutnud ka tema kolmest vastuseta väravast Vändra poisse päästa.

Kokkuvõttes siis 1:4 kaotus, mis õpetas meie poisse tublisti ja mis kõige tähtsam, hirm suure väljaku ees on nüüd maha pestud.

Tänud Viljandi poistele mängu eest ja kohtume juba liigamängus, kus loodame tugevamat vastupanu valmistada.