Esimeselt mängult tagasi positiivse tulemusega

Naistepäeval peetud Esiliiga avamäng JK Vändra Vapruse ja Rakvere JK Tarvase vahel peeti maha Rakvere amortiseerunud kunstmurul, päikesepaistes, kuid tugevas tuules. Nagu arvata võis, asusid teineteiselt mõõtu võtma kaks üsnagi võrdset meeskonda ning eelduste kohaselt pidi võitma see, kes rohkem tahtis.

Kohtumine algas ja kulges peamiselt Rakvere pallurite juhtimisel. Oli selgesti näha kumb võistkond on treeninud suurel väljakul ja milline pisikeses võimlas. Kohati üsna ladusat söödumängu näidanud kodumeeskond pidi aga üllatuma, kui vändrakate esimene korralik rünnak ning esimene löök väravale 1:0 külalised juhtima viis. Vasakust äärest alanud rünnak käis kenasti läbi keskvälja teisele äärele, kust Mihhail selle tugeva sööduga väravaesisele saatis ning lõpetuseks Alfred Vesselov palli kenasti tühja väravasse koksas. Mängupilt oli endine. Rakvere kontrollis palli ja Vändra tegeles kaitsetööga. Järjest ohtlikumaks kodumeeskonna rünnakud muutusid ja vaid õnn ja Veiko suurepärane tegutsemine postide vahel päästis külalisi halvimast. Kui ühed ei löö, siis teevad seda teised ja nii läkski. Nimelt vändrakate värske täiendus ja elu esimene Esiliiga kohtumine lõppes Rasmus Allesele ühel rünnakul fantastiliselt. Karistusala lähistel saadud mänguvahendi sai noormes kenasti kontrolli alla ja kõmmutas kogu südamest Rakvere värava tagumise nurga suunas ning 2:0 imelisest sooritusest oli tõsiasi. Endiselt ei muutunud mänguliselt midagi silmnähtavalt. Kodumeeskond üritas kõvasti, kuid seekord lähemale väravapostist nad külaliste õnneks ei jõudnudki.

Kuna poolajaks juhiti kahe väravaga, lepiti riietusruumis kokku, et oma värav peab jääma puutumata. Olgu selleks vajalik kasvõi palli oma värava lähistelt kaugele löömine, ühesõnaga keskenduti veel rohkem kaitsetegevusele ja välditi igasugu riske. Korralikku mänguilu oleks praeguses seisus Vapruse mängijatelt palju loota, kuid ei meenugi millal kaitsjad nii palju kordi punktide saamiseks mänguvahendit teadmata suunas ära pidid lööma. Kuid tahe ja kõva töö tulemusena saadi eesmärgiga hakkama. Kohati suudeti ka ise ladusalt söötu mängida, mille tulemusena mängiti headele löögipositsioonidele Ranet ja Rait, kuid kahjuks otsustavusest jäi puudu ning võimalusteks need jäidki. Kuigi Rakvere surve muutus kohati üsnagi korralikuks, siis otsest ohtu väravalöömiseks ei tekkinudki. Küll kohtumise üleminutil ei suutnud kodumeeskond realiseerida rünnakut, kui väravaesiselt koksati pall üle tühja värava. See oli kindlasti parim võimalus, mis võinuks veel korrakski kodusatsi mängu tagasi tuua.

Kahe võrdse heitlus lõppeski seekord 2:0 külaliste võiduga. Kokkuvõttes võib öelda, et ka Rakvere oli ära teeninud enamat, kui 0 väravat, kuid seekord sedasi. Vändrakad võivad rõõmustada kolme punkti ja kahe väga ilusa värava üle, kuid mänguliselt tuleb kõvasti juurde panna. Õnneks on selles osas varu, kui ükskord õue ja suurele väljakule treenima saab, seniks tuleb anda endast parim ja näidata üles väga suurt tahet, mis näitab, et ka sedasi on võimalik teinekord punkte koju tuua!

Vaprus: Veiko Põldemaa, Artur Ojala, Indrek Oja, Toomas Eier, Maigo Vaakmann, Alfred Vesselov, Ranet Lepik (48. Mihkel Jürgenstein), Ott Middenbritt (61. Oliver Ojala), Toomas Mangusson (88. Jaagup Valma), Rasmus Alles (74. Kaarel Saaremets), Mihhail Kravtšenko (55. Rait Sõrmus).
Varus: Kaarel Saaremets, Jaagup Valma, Oliver Ojala, Rait Sõrmus, Harris Jürissaar, Martin Pärn, Mihkel Jürgenstein.

Tänud vastasele ja edu neile järgmistes kohtumistes! Eriline tänu aga 20-30 pealisele Vändra publikumile, kes ei pidanud paljuks omadele Rakverre kaasa elama tulla.

Järgmise kohtumise peavad meie pallurid järgmisel pühapäeval Tallinnas kell 16.30, kui vastaseks on FC Flora II koosseis. Kohtume staadionil!