Hooaeg lõppes kaotuseta!

Teisipäeval, 4. oktoobril lõpetasid meie klubi jaoks selle hooaja 1995 ja hiljem sündinute meeskond. Viimane mäng toimus Tallinnas sealse M.Reimi JK-ga. Kaks varasemat kohtumist olid lõppenud tulemusega 1:1 ja 5:1 Vändrale. Eilne kohtumine harjumatul kunstmurul algas võrdsete heitluses. Kuigi poolvõimalusi tekkis mõlemale poolele, siis aja möödudes kaldus mäng aina enam kodumeeskonna poole. Väikese surve tulemusena läkski Martin Reimi JK kohtumist 1:0 juhtima, kui nurgalöögi järgsest olukorrast unustati teise laine rünnakul vastase mängija karistusalasse üksinda, kust noormees peaga temale antud võimaluse ära realiseeris. Peale väravat oli Vändra leeris väike peataolek ja halvema õnne korral võinuks kodusats oma eduseisu kahekordistada, aga seekord siiski esimesl poolajal rohkem väravaid ei löödud.

Poolajal kõva säru saanud mängijad võtsid kohe teise poolaaja alguses jalad kõhu alt välja ja hakkasid ennast oluliselt kiiremini ja tahtejõulisemalt mänguväljakul liigutama. Selle tulemusena hakkas pall rohkem ja rohkem meie meeskonna käes püsima. Poolaja keskel saadi vastasele peale totaalne surve kui pea kümne minuti jooksul ei olnud pallil ega vastasel meie poiste väljakupoolele mingisugust asja. Kui palli vallati üsnagi kenasti, siis reaalseid väravavõimalusi oli napp tekkima. Parim võimalus kukkus sülle Rauno Feldmanile, kes paremäärelt Gerdilt saadud söödu õhust ühe puutega väravavahile pihta lõi. Surve kasvas aina ja keskväljalt hea söödu saanud Mihkel tegi seisuks 1:1. Kuigi noormeest sikutati terve tee korralikult särgist, siis otustas mängumees seekord jalule jääda ja palli tugeva löögiga võrku saata. Väravast indu saanud vändrakad üritasid kõvasti edasi, kuid esmalt midagi ei sündinud. Peale väravat kergitasid ka kodus mänginud palllurid etteliini juurde lisajõudu ja mäng võrdsustus taas. Samas oma teise värava Vaprus aga kirja sai ja seda taas Mihkli jalast, kui vastaste kaitseliin ja väravavaht ei suutnud otsustada kumb peab palli klaariks lööma. Mihkel napsas segaduses olnud mängijatel palli ja koksas selle juba tühjana seisnud väravasse. Tundus, et kohtumine tüüritaksegi võidule, kuid paar minutit enne lõppu juhtus mänguvälajkul midagi kummalist. Nimelt karistuslööki tõrjuma läinud Sander Silling suutis küll rusikatega mänguvahendi väravast eemale tõrjuda, kuid sai korraliku obaduse jalaga vastu pead vastase ründajalt. Meie väravavaht jäi õnnetult kunstkattele lebama, kuid vastane üritas ikkagi edu saavutada. Tõrjutud pall maandus Reimi mängija jalale, kes selle meie puuri poole teele saatis. Joonel seisid aga Fred ja Raul, kes puterdades palli siiski viimselt sentimeetrilt tagasi lõid, aga nii õnnetult, et pall lendas vastu vastast. Olukorra klaaris lõpuks ära Richard Vesselov, kes palli võidujooksus vastasega siiski karistusalast mine klaaris. Seejärel kõlas lõpuks ka kohtuniku vile. Kõik arvasid, et lõpuks saab abi  anda meie maaslebavale puurilukule, kuid kõik kes väljaku läheduses olid eksisid rängalt. Hoopis Richardile näidati teist kollast kaarti ja seejärel punast, täiesti arusaamatus olukorras. Mängumees pidi väljakult lahkuma ja kõige tipuks määrati meie poiste kahjuks antud olukorrast veel ka penalti. Loomulikult kodumeeskond penaltipunktilt ei eksinud ja 2:2 oli tõsiasi. Kohtuniku selgitus asjaolule oli, et Richardi pallilöögi järel liikus jalg löögiliigutusena vastase suunas ja sellest piisas penalti määramiseks. Kahju poistest, sest sellisest seletusest ei saanud aru ei Vändra, ega ka Tallinna meeskonna teenekas treener. Aga see selleks. Kohtumine lõppeski tulemusega 2:2, mis oli tollel pärastlõunal võibolla isegi õiglane tulemus. Hooaeg sai lõpetatud taas kaotuseta ja viigipunktiga kindlustati enesele tabelis aasta lõppdes teine koht. Kurb on aga see, et Richard peab nüüd tuleval hooajal vahele jätma esimesed kohtumised, kuna see aasta enam mänge ei ole ja karistust saadud totaka punase kaardi eest ei ole võimalik ära kanda.

Omaltpoolt täname M.Reimi jalgpallimeeskonda põnevate lahingute eest, ja soovime neile viimaseks kaheks kohtumiseks Edu!