Ka naised saarlastest paremad

Pühapäeval, päev pärast meeste retke saarele, sõitsid omakorda saarlased külla meie koju Vändrasse. Seekord kohtusid omavahel Vändra JK Vapruse ja FC Kuressaare naiskonnad, et maha pidada selle hooaja viimane omavaheline ametlik mäng. Eelnevad matšid olid lõppenud 1:0 ja 2:0 meie neidude võiduga ja korra mängiti välja ka 1:1 viiginumbrid. Nagu seisud näitasid, siis midagi lihtsat oodata ei olnud, kuid Vändra naised olid täis tahtmist tõestada, et viimatine viigiseis oli vaid juhus ja tegelikkuses ollakse ikkagi pisut parem naiskond. Kohe mängu alguses pandigi peale korralik press ja palliga tegutseti väga enesekindlalt, jättes vastasele enamjaolt rõõmu tunda vaid kaitsemängust. Pall liikus enneolematult kenasti ning suhtlus väljakul toimis, kuid kahjuks mis kuidagi tulla ei tahtnud oli värav. Kui mängupildiga võib võistkond igati rahul olla, siis tundub, et murelaps skoorimine jääbki sellel aastal nigelaks. Esimesel poolajal tekkisid järjepanu poolvõimalused karistus- ja kauglöökidest Grete Ojalal, korra proovis õnne kaugelt Kristel Eier, kenasti tegutses paremal äärel Marleen Stokkeby, kelle söötudest väravaesisele said võimalusi nii Melissa Mägisalu, kui ka Enelin Kannu, kuid kahjuks alati oli miski takistuseks, et see nahkkera leiaks tee võrku. Lugematul hulgal raisati ka nurgalööke, millest saanuks kindlasti edu saavutada. Saarlaste saagiks jäid vähesed kiirrünnakuüritused ja mõned kauglöögid, mis reeglina lõppesid meie kaitseliini ja väravasuul seisnud Anne Ojala valduses. Olenemata selgest ülekaalust mindigi puhkama 0:0 seisult, mis kindlasti meie naispallureid kuidagi ei rahuldanud.

Teine poolaeg algas sealt kust esimene lõppes. Vändra naiskond valdas enamjaolt palli, külalised nõelasid kontratega. Esimene hea võimalus lukku murda tekkis Melissal, kes aga kahjuks sopasel väljakul libastus ja andis sellega võimaluse käest, kuna Kuressaare väravavaht ennetas seeläbi meie ründajat. Seejärel mängiti ilusa söödumänguga vabaks Kristel Eier, kes aga pisut kiirustades palli 16 meetrilt väravast mööda kõmmutas. Karistuslöögist sai õnne proovida Reelika Turi, kelle löök aga samuti kahjuks raamidest mööda tuiskas. Tuleb kiita vastaste pingutusi kaitses, sest veel 15 minutit enne lõppu oli seis viigiline ja tundus, et täna jääbki kõigele kiuste värav löömata, kuid mis kaua juba õhus oli tuli lõpuks ära kohtumise 78. minutil, kui paremäärelt Reelika poolt teele saadetud tsenderduse võttis karistusals kenasti maha Melissa Mägisalu, kellel ei jäänud muud üle kui pall vasturutanud puurilukust mööda kõksata. 1:0 rõõmu kui palju ja pinged maas. Seejärel võttis vastasvõistkond riski nihutada ettepoole pea laitmatult tegutsenud neiu keskkaitsest, püüdes kõigest väest veel viigini jõuda, kuid midagi väga ohtlikku siiski saarlastel luua ei õnnestunudki. Kuigi viimased minutid langeti natuke enam omale väljaku poolele, lõppes kohtumine siiski 1:0 Vändra naiskonna kasuks. Üldjoontes võib kiita kõiki väljakul käinud mängijaid, sest kõik pingutasid väga kõvasti  ja tahtsid võitu saada viimase hetkeni. Samuti väärib kiidusõnu Kuressaare naiskond, kes osutas väga südi vastupanu meie neidudele, kusjuures kohati kaitsti enda väravat vägagi ennastsalgavalt. Selleks aastaks siis saarlastega mängud mängitud. Soovime vastesele edu viimasteks kohtumisteks ja loodame, et meie naised leiavad veel järelejäänud kohtumistes ülesse väravasoone, mis meil aasta otsa leidmata on jäänud.