Kahest väravast ei piisanud!

Kohe peale pisikeste mängu kihutas buss Vändrast läbi ja korjas peale meie IV liiga karupallurid, et kimada õhtusele mängule Tartusse, kus ootas meid ees tugev Tartu JK Löök, kes seni punktikaotust endale veel lubanud ei olnud. Meie poistele andis natuke enesekindlust eelmise nädla viik Viljandi vastu. Kohtumine algaski vastase kompimisega mõlemalt poolelt ja paremad momendid tekkisid isegi meie meeskonnal. Kahjuks aga väravalukku avada ei suudetud ja poolaja keskel magati maha üks vastaste pikk pall, mille kiire ründaja ka väravaks realiseeris. Ei möödunud palju aega kui seis kahekordistati karistuslöögist, mis kaugelt distantsilt õnnetult Mart-Hannese käte vahelt raami veeres. Sellest hoolimata ei jätnud Vändra mängijad jonni ja võitleisd edasi. Hea võimalus tekkis Jaanusel, kes sooritas korralitu karistuslöögi, mille vastase puurimees raskustega üle värava nurgalöögiks tõrjus. Poolaja viimastel minutitel saatis kauglöögi teele kapten Marco Lukka, kelle soorituse kindakutt enese ette tõrjus. Esimesena oli jaol Jaanus ja tundus, et kolmelt meetrilt sünnib võistkonnale hooaja esimene värav, kuid kahjuks südamest teele saadetud löök lendas üle põikpuu.

Teine poolaeg algas kui imeline unenägu, mis lõppes taas õudusega. Poolajal innustada saanud mängijad alustasid kohe teravalt ja just sellist mängu treener oma hoolealustelt ootabki. Julge, enesekindel ja tahtmist täis mäng sai tasutud pooalaja esimesel minutil, kui nurgalöögist peaga iluvärava sepistas meeskonna kapten Marco Lukka. 1:2 ja tuju tõusis veelgi. Teravalt tegutses äärel Taavi Kangro ja eesliinis Elvis Lind, kes mitmel korral vastasele peavalu valmistasid. Kui mängitud sai viis minutit oli juba seis viigis. Oma esimese poolaja luhta lasknud võimaluse heastas Jaanus Jõulu, kes karistusala joonelt tugeva löögi värava ülanurka saatis. Kuid rõõmu ei jätkunud kauaks. Koheselt võtsid jalad kõhu alt välja ka kodumeeskonna mängijad ja juba 52. minutiks oldi taas kaotusseisus. Eksiti just selle vastu, millele poolajal tähelepanu pöörati. Kuid endiselt ei jäetud jonni ja punniti edasi. Kahjuks oma poolikuid võimalusi ära ei realiseeritud ja mängu lõpu eel sepistasid hoopis vastased veel ühe värava, tehes tabloole näidu 4:2. Kuigi võimalusi tekkis mõlemale poolele, siis lähemale olid vastased, lüües vahepeal mänguvahendi kaugelt vastu meie väravalatti. Heameelt teeb asjaolu, et kuigi võideldi tublisti, ei teenitud mängus ühtegi kollast kaarti. Mäng näitas, et meie noored võivad siin liigas madistada kõigiga ja kui kogutakse veel rohkem enesekindlust ning ei lööda käega, saab kõigil vastastel Vändraga raske olema.