Meeste hooaeg algas viigiga!

Oma kolmandat II liiga hooaega alustasid meie esindusmeeskonna mängijad Pärnus, kui võõrustati eelmise aasta viienda koha Sörve JK meeskonda. Kolmandast liigast tõusnuna oli Vändra poistel tõestamist kuhjaga ja kindlasti taheti võidupunktid koju jätta. Eelnevatel kordadel on samade meeskondade mõõduvõtud olnud väga võrdsed ja pingelised, kuid alati on meie poisid suutnud väljuda mängust napi võiduga. Lumisel väljakul alustati siiski mängu ja paremini suutsid kohaneda külalised. Kohtumise neljandal minutil eksisid jämedalt oma karistusala lähistel söödumänguga Vändra mehed, mida ei jätnud saarlased ka karistamata. Vahelt lõigatud pall saadeti ühe puutega pea tühja väravasse ja jälle tuli alustada mängu tagaajaja rollist. Väravavaht Toivo Teetsmann püüdis kõigest väest küll meeskonda päästa, kuid kiirele löögile oli ka tema võimetu. Eduseisu võinuks külalised suurendada ka karistuslöögist, mis aga meie poiste õnneks postis maandus. Mida aeg edasi, seda rohkem said mängu käima ka Vapruse mängijad. Sööt hakkas natuke paremini liikuma ja ka poolikuid võimalusi tuli järgemööda, kuid alati jäi viimane sööt või pealelöök mitterahuldavaks. Kindlalt tegutses ka vastaste kindamees, kes vähegi raami tulnud pallid suuremate raskusteta püüdis või vähemasti nurgalöögiks toimetas. Selline võrdsete pusimine kestiski poolaja lõpuni ja puhkama mindi 1:0 FC Kuressaare duubelmeeskonna eduseisul.

Poolajal kurja häält teinud treener seletas probleemidest ja ideest, kuidas võiks teisele kolmveerandtunnile vastu minna. Tagumine mängupool hakkaski tunduvalt paremini. Natuke kiirem käik pandi sisse, võideldi rohkem, pressiti väheke kõrgemalt ja ka ründeteravus oli tsipake parem. Samas valdas peagi meie poisse hämming, kui leiti vastase nurgalöögi järgselt ennast 0:2 kaotusseisust. Saarlaste pikka mängumeest ei suudetud piisavalt markeerida ning ilusa ja täpse pealöögiga pall üle postis seisnud Raneti ristnurgas maanduski. Tundus, et sellega on mäng tehtud, aga ei tea kust, leidsid hoopis kodus mänginud pallurid endast ülesse veel lisakäigu ja peagi hakkas toimuma. Üritati kaugelt, lähedalt, individuaalselt, kui ka söödumänguga, kuid esialgu numbrid tablool ei muutunud. Edu saavutati lõpuks peale ei tea mitmendat nurgalööki, kui karistusalas põrkusid kokku vastase kaitsja ja puurilukk, mille tulemusena leidis Alfred Vesselovi teele saadetud pall uhkes üksinduses Mihhail Kravtšenko, kes palli tugevalt peaga külma närviga väravasse lõi. Vändrakate raug ei lõppenud ka peale väravat. Innukalt üritati edasi. Suur osa meeskonna vaimu juhtimisel oli kapten Karel Ottol, kes oma võitluse ja jutuga satsi elus hoidis. Ja see mis tulema pidi, tuli lõpuks ka ära. Peale lühikest söödumängu, leiti paremäärel üksinda Egert Sults, kes oma vastase üle mängis ja tugeva söödu väravaesisele saatis. Meestepuntrast põrkuski pall püüdmatult vastase väravasse seisuks 2:2. Korra pidi kõik oskused mängu panema saarlaste väravavaht, kes viskus pika lennuga järele Raneti karistusalast sooritatud pommlöögile. Väikest saginat oli kohtumise lõpus veel mõlema värava all. Saarlaste parim võimalus tekkis taas standardolukorrast, kus pall karistusalasse saadeti. Õnneks oli Toivo mees omal kohal ja õnnega pooleks palli lend viimase mehe süles lõppes. Korra apelleerisid mõlemad meeskonnad mängu jooksul ka penaltile, kuid kohtunik jäi mõlemal juhul enesele kindlaks ja punktile ei osutanud. Kuigi mänguga ei saa üldjoontes rahule jääda, võib rõõmu tunda teisel poolajal välja võideldud tulemuse üle. Nagu ka kõik eelnevad omavahelised kohtumised kujunes ka seekordne mõõduvõtt võrdsete heitluseks ja usun, et mõlemad meeskonnad tahtnuks sellest mängust võidupunkte, kuid peavad rahul olema ka ühe teenitud viigipunktiga.

Oma järgmise kohtumise peavad meie mehed pühapäeval Tallinnas, kui madistama asutakse FC Nõmme Unitedi vastu Männuku kunstmurul kell 18.00.

Sörvekatele suured tänud ja edu edaspidiseks!