Meestele mõru kaotus!

Laupäeval ootas ees taas ülioluline II liiga kohtumine Tallinnas, kus omavahel pidid piigid ristama kohalik FC Flora III ja meie JK Vändra Vaprus. Et tabeliseis on ülitihe ja seda just eesotsas, on praegused kohtumised väärt rohkem, kui kulla hinda. Etteruttavalt tuleb öelda, et seekordne voor seniste tulemuste põhjal väga loogiliselt välja ei kukkunud ja eelkõige kasutas oskuslikult võimaluse ära sümpaatne HÜJK Emmaste meeskond, kes võiduga SK 10 II üle trumbid liigavõitmiseks enese kätte mängis.

Tallinnas peetud kohtumist iseloomustab meie poolt vaadates hooaja halvim esimene poolaeg ja ajapuudus teisel. Kui tahad konkurentsis püsida, siis selliselt mängule häälestuda lihtsalt ei tohi. Kogu meeskond oli jõuetu, loid ja puudus millegipärast tahtmine. Võibolla mängis natuke rolli ka samade satside esimese kohtumise tulemus, kuid oli ju teada seegi, et ka tookordne 3:0 võit ei tulnud ju lihtsalt kätte. Ühesõnaga peale paariminutilist mängu leidsid külalised ennast juba kaotusseisust, kui Flora mängumehed oma esimesest söödust meie värava suunas õnnelikul kombel 1:0 juhtima asusid. Ebaõnnestunud tegutsemine viimase mehe poolt oli omad pannud raskesse seisu, mis pidanuks ju karud unest äratama, kuid kahjuks esimesel poolajal seda ei juhtunudki. Eredaim hetk oli peale Raneti vaheltsöötu Arturile, kes 1vs1 olukorrast oskas mänguvahendi põiklatti saata. Valesöödud, poolikud võitlused, omavaheline nääklemine ja tujutu mäng sobis eelkõige vastasele, kes seevastu väga innukalt oma teist otsisid. Selgesti tervamat ja ilusamat jalgpalli näidanud kodusats pidanuks korra ka penaltilööki proovida saama, kuid seekordne kohtuniku vilesirts jäi kõigile kuulmata. Üldiselt kaotajad otsivad ikka põhjust mujalt, kui isendast, kuid seekordne kohtumõistjate meeskond vedas ikka mõlemat meeskonda oma tegutsemisega tugevasti alt. Nii mõnigi värav võinuks sündida embkumb poolele, kui kolmas meeskond väljakul olnuks tsipakenegi valmsam, aga see selleks. Vändra mängupilti ei mõjutanud ju kohtunikud, vaid ikkagi mehed ise ja poolaja lõpuminuteil saadi teenitult teistkordselt karistada. Nurgalöögi järgsest saginast unustati lubamatult vabaks vastase noor mängumees, kes omad ilusa pealöögiga 2:0 õigustatult juhtima viis.

Teine poolaeg erines aga selgesti esimesest. Kas oli oma roll treeneri manitsemisel, või saadi ise aru miks jalgpalli sellel päeval pealinna mängima sõideti jääb küsimuseks tänaseni, kuid poolajad olid nagu öö ja päev. Öeldakse, et kui mängida ei oska või välja ei tule, siis võidelda ja üritada saab ju igaüks. Vändra suutis peale panna kõrge pressi ja vastase ladusast söödumängust sai lihtsalt palli kaugele tagumine, mille pärnumaa poisid enamasti enesele võitsid. Kui agara töö tulemusena Ranet ühe tagasi ka kõksas oli justkui kõik plaanipärane ja vaid aja küsimus, kui teistkordselt vastase värav sahisema peaks. Kuid, kui vastase pealelöök pea 30 meetrilt Hansu väravasse lendas oli jälle meeskond lõhkise küna ees. Ära peab mainima, et kui meeskonnal oli halb päev, siis puurilukul oli erakordselt kesine esitus, sest sisse lendasid pallid, mis teistel päevadel silmad kinni kindasse püsima jäänuks. Sellest hoolimata näidati sisu ja võideldi edasi. Ohtralt teeniti nurgalööke, mis kahjuks aga edu ei toonud. Hoopis keskkaitsemees Oliver Ojala tõusmine palliga paari seinasööduga vastase karistusalasse lõppes ilusa väravaga, mis seisu taas minimaalseks tegi. Surve, mis nüüd peale pandi oli üsnagi korralik. Palju ei jäänud puudu, et teine keskkaitsja Indrek Oja võinuks seisu viigistada, kuid kahjuks lendas tema pall vastase posti ja sealt edasi kes teab kuhu, kuid mitte väravasse. Ohtra püüdmise käigus tekkisid omad vasturünnakud ka kodumeeskonnal, kes samuti parimal võimalusel terava nurga alt väravalatti riivasid, kui rohkem võimalusi kodumeeskonnale ei pakutudki. Samuti punnisid rohevalged kõvasti kaitses ja seega teenisid kohtumise lõppedes raske tööga omadele 3 vajalikku punni. Kuna ka teised lähikonkurendid vääratasid jäi seis üldjoontes samaks, kuid teistele lootes ikkagi kaugele ei jõua. 

Järgmise kohtumise peavad meie karud juba laupäeval, kui kohtutakse Pärnus sealse Linnameeskond II vastu, kellega kevadel 1:1 viik välja mängiti.