Mehed suhteliselt edukad!

II liiga

Laupäeval sõitsid nii II, kui ka IV liiga mängijad Tartumaale, kus esmalt asusid Kambja staadionil tulle II liiga mehed. Kohtumist korralikult alustanud meeskond luhtas esmalt järjest mitu trahvilööki, millest hoopis oma väravale oht seati. Pall liikus üsnagi kenasti ja loogiliselt, kuid mõlemale meeskonnale tekitas peavalu liialt pikk muru, mis mänguvahendi liikumiskiirust oluliselt pärssis. Kuigi kohtumist juhtima minna tekkinud olukordasid tekkis nii mõnigi, leidsid meie poisid ennast poolaja keskel hoopis kaotusseisust, kui vatsase mängija kena karistuslöögi Hansu selja taha võrku tulistas. Sisselastud väravast pead aga norgu ei lastud ja olukord tekitas veel rohkem jonni ja tahet, kuid kahjuks esimesel poolajal rohkem väravaid lüüa ei õnnestunud ei Vändral, ega ka SK 10 meeskonnal.
Poolajal kurja häält teinud treeneri sõnu võeti arvesse ja lahingusse asuti kohe palju tõsisemalt ja teravamalt, kui seda mängu alguses tehti. Üsnagi poolaja alguses suudeti pall toimetada paari sööduga karistusalasse Toomas Eieri jalale, kes möödus ühest vastasest ja terava nurga alt teele saadetud pomm mandus raamide vahel võrgus. Väravast indu saanud külalised hakkasid ründama veel marulisemalt ja selle tulemusena saavutati ka edu. Keskväljal võitis palli Jaagup, kes toimetas selle paremäärel seigelnud Arturile. Artur mõtles pisut ja söötis mänguvahendi appirutanud Alfredile, kes kena kannasöödu kapten Karelile edasi saatis. Karistusalas kõva häält teinud Ranetini jõudis adikera just viimase jalast ja kogenud mängumees suunas rahulikult siseküljega väravavahile vastuliikumise peale alanurka. Muru küll pidurdas löögijõudu ja tubli puurilukk suutis veel näpudki vahele saada, kuid 2:1 oli tõsiasi. Palav ilm hakkas jõuvarusid pärssima juba teise poolaja keskel ja seega oli ülioluline saavutada ka kolmas värav, kui kindla võitjana tahtnuks meeskond staadionilt koju tulla. Võimalusi luhtasid nii Egert, Jaagup, kui ka Indres, kuid kolmas värav oli õhus. Kuid nagu ikka kui ise ei löö, siis lüüakse sulle ja nii ka läks. Keskväljal kaotatud pall söödeti vastase vasakäärele ja sealt edasi karistusalasse, kust Tartu ründaja ka värava lõi, kuid meie meeskonna õnneks oli fikseeritud suluseis just äärel mänginud pallurile ja seega esialgu veel pääseti. Oma võimalust nägid aga selles olukorras ka vastased ja panid sõna otseses mõttes viimase välja ja üritasid kõvasti. Meie kaitseliin suruti aina sügavamale oma karistusalasse, kust ei õnnestunud sugugi kergelt välja tulla. Ja mis õhus oli see ka tuli. Tuli küll ünnega pooleks, kuid siiski. Nimelt karistusalas ping-pongi kombel seigelnud nahksõõr sattus lõpuks vastase jalale, kes löögu väravasuunas tegi. Muidu üsnagi siledal ja heal mänguväljakul leidis pall siiski ülesse murumätta, millest ootamatult mööda vuhisev mänguvahend tee hoopistükis posti kõrvale tee leidis. 2:2 ja kümme minutit lõpuni. Vastase surve muutus peale viiki veelgi tugevamaks, kuid õnneks tegutses kaitseliin ja kogu meeskond kaitses tublisti ja rohkem väravaid enesele lüüa ei lastud. Tundus, et tabelisse on tulemas juba harjumuseks saav viigipunkt, kuid Tommiboy arvas teisiti. Kolm minutit enne kohtumise lõppu leiti eesliinis ülesse Sirmo suurepärase sööduga just Toomas, kes võitles mehemoodi palli enese valdusesse ja tõstis selle järgnevas olukorras üle vasturutanud kindamehe seisuks 3:2. Emotsioon oli võimas, kuid nüüd tuli veel mõned viivud kannatada. Vastane üritas sedavõrd, et isegi väravavaht saadeti meie karistusalasse pahandust tekitama, kuid Tartu kahjuks meie õnneks rohkem kohtumises väravaid ei löödud, kuigi viimase kolme minutiga võinuks vähemasti korra teha seda mõlemad meeskonnad. Magusasti saadud kolm silma viivad nüüd poisid nädalasele Jaanipausile ja juba tuleval kolmapäeval tuleb piigid ristata heas hoos oleva FC Tarvastu meeskonnaga. Kohtumine toimub seekord Pärnus Raeküla staadionil, kell 18:00.

IV liiga

Pika päeva lõpetuseks pidid oma mängu ära mängima ka Vändra Vapruse IV liiga noored mängijad. Keskpäeval meeste mängu ja enne oma kohtumist veel tippjalgpalli jälgida saanud pallurid alustasid oma esitust alles õhtul kell seitse. Pikk päev selja taga jättis oma jälje meeste erksusele, mida oli näha juba soojendusest. Samas kõik võimalused olid olemas, kuna vastased said kohtumise alguseks kokku vaid üheksa meest, millest etteruttavalt võib öelda, et seekord piisas. Kuigi enamuse kohtumisest mängu kontrollinud Vändra mängijad proovisid ja üritasid vastase kaitseliini lahti harutada, kuid kahjuks kitsal ja pisikesel väljakul seda lihtne teha ei olnud. See ei ole aga mingi vabandus, sest ikkagi mängiti ju kahe mehelises ülekaalus kõik 90 minutit. Ja kui Tammeka poisid ennast veel juhtima ka lõid, oli vesi ahjus ja tuli ennast tõsiselt kokku võtta. Kahjuks ei suudetud oma parimat mängu sellel õhtul kuidagi ülesse leida ja sellest on muidugi kahju, kuid elu õpetab ja sellest tulebki õppida. Õnneks viigistas mänguseisu oma elu esimese väravaga Priit Ilves, kelle löök ei olnud küll teab mis tugev ja täpne, kuid väravavahile raskusi seekord siiski valmistas. Omad momendid tekkisid veel Elvisel ja Gerdil, kuid kahjuks realiseerida neid ei õnnestunud.
Teisele poolajale mindi vastu natuke innukamalt ja suhtelistelt kiire juhtvärav Gert Kivistiku jalast ka sündis. Ei oska öelda kas värav uinutas meeskonna taas ja arvati, et võit on juba taskus, kuid vahepeal tundus, et hoopis meie mehi on väljakul vähem kui vastaseid. Ja õnnetus ei lasknud ennast kaua oodata. Harv, kuid edukas üritus lõppes 2:2 väravaga ja jälle oldi väga raskes seisus. Vastasele au andes suudeti ilusasti lõpuni võidelda ja meeskondliku mänguga viik koju jätta, mis olukorda arvestades neid kindlasti rahuldas. Kui puudu jäi oskustest, siis seekord ei vedanud ka õnnega, kuna Rauli teele saadetud löök lendas vastu põikpuud, mitte kahjuks väravas. Veelkord peab mainima, et vastane vääris kohtumisest igati viiki ja miks mitte ka võitu ja Vändra mehed peavad seekord kiruma vaid iseennast, et ei suudetud võitu koju tuua. Iga väljakul käinud mees vaatab nüüd ilmselt peeglisse ja puhkab kuu aega, et turniiri teises pooles enam selliseid mänge ei korduks.