Mehed tõusid liidriks!

Nädalavahetusel toimunud III liiga kohtumises olid vastakuti Pärnu FC Metropool ja meie Vändra klubi meeste esindused. Kohtumine peeti nagu ikka kevadele omaselt kunstmurul. Kui Vändra peab oma esimesed kodumängud just sealsamal staadionil, siis seekord oldi hoopis külaliste rollis. Kohtumine algas ilusa päikesepaiste all, kuid kahjuks ei olnud sama ilus meie poiste mänguline esitus. Vastase tahe oli sedavõrd suur, et kohati olid just meie poisid need, kes pidid jooksma palli järgi ja mängima justkui kaitsest lähtuvalt. Ei õnnestunud söödud, löögid ega kostnud ka häälekat juhendamist, mis kõik jätsid jälje Vapruse mängupildile. Kui esimesel poolajal suutsid karumõmmid teha vastase väljaku poolel järjest vaid kaks söötu ja pall oligi kaotatud, siis see on küll kõike muud kui meie poiste hea mäng. Kuigi vastane püüdis meeletult, siis erilisi väravavõimalusi neil siiski ei tekkinud. Suudeti sooritada mõned kauglöögid, mis mingit ohtu väravasuul seisnud Jürgen Pladole ei valmistanud ja samuti mõningad kiirrünnakud, mis takerdusid alati Vändra poiste kaitseliini. Meie ohtlikumad momendid sündisid nurgalöögi järgsest saginast, mille vastase väravavaht Tamm Taavi suutis hea tõrjega likvideerida. Sama mees nurjas ka Ranet Lepiku  karistuslöögi, tõrjudes lati alla maanduva löögi vägagi meisterlikult. Kuna vastane oli kinni punktis ja hea õnne korral ka kolmes, siis üritati igal võimalusel viita aega. (Siinkohal üleskutse kõigile meeskondadele muretseda enda kodumängudele pallipoisid, kuna ilma nendeta saab mängida jalgpalli kõigest ühe poolaja). Muidugi ei saa seda vastasele pahaks panna ja kiidusõnad jällegi väravavahile, kes seda olukorda oskuslikult ära kasutas. Olenemata üritamisest ja tahtmisest siiski treenituse vastu ei saa ja oli selgesti näha, et Metropooli pallurid väsisid juba peale 25-30 minutit. Samas ei suutnud ka Vändra pallitagujad luua esimesel poolajal võimalusi millest edu saavutada ja nii mindigi puhkama 0:0 viigiseisult.

Poolajal arutleti ja sarjati teineteisega, et nii ei saa ja ei olegi mõtet palli taga ajada ning jalad ja vaim tuleb tööle panna, kui me vähegi tahame antud kohtumisest kolme punkti saada. Etteruttavalt võib öelda, et oma mängu vändrakad sel keskpäeval käima ei saanudki, kuid hooaja suurim võit võeti siiski. Kohe teise poolaja alguses õnnestus Toomas Eieril murda hea löögiga sein vastase värava eest. Nimelt peale kena vaheltsöötu Alfred Vesselovilt prõmmis mees tugeva löögiga nahkkera värava tahanurka seisuks 1:0. Pinged maas ja möll läks edasi. Kõigest mõni minut hiljem suurendas eduseisu mängiv treener Ranet Lepik, kes realiseeris vasaku jalaga Artur Ojala eeltöö. Teine värav murdis vastase vastupanu täeilikult. Kohe teisele väravale järgnes kauglöök Alfred Vesselovi jalast, mis kahjuks raksatas väravapostis. Ei möödunud palju aega, kui oma hooaja esimese värava oleks kirja saanud kaitsetööd rapsiv Oliver Ojala, kes nurgalöögist tulnud palli kõrge hüppega ja tugeva pealöögiga väravale kõmmutas, kuid taas näitas maailmaklassi tõrjet Taavi Tamm. Kuid mis õhus oli tuli siiski lõpuks ära. Nimelt leidis kena sööduga kaitsjate taha Artur Ojala Ranet Lepiku, kes palli kenasti maha võttis, jättis selle Toomas Eierile, kes omakorda toksas 11 meetrilt mänguvahendi postipõrkest väravasse. Kuigi mängupilt ei olnud hea, hakkas võimalusi tekkima aina rohkem ja rohkem. Suur osa sellele oli Alfred Vesselovi panus ja loomulikult vastase väsimus. Esmalt ei suutnud Egert Sults peale kena kombineerimist palli viielt meetrilt tühja väravasse suunata. Seejärel ei õnnestunud samal mehel üle mängida vastase ämblikmeest 1vs1 olukorras, lüües palli kivikujule pihta. Õnne proovis kauglöökidest meeskonna kapten Karel Otto, kuid pallid lendasid järjepanu väravaraamist mööda. Lõpuks õnnestus teha hooaja esimene kübaratrikk Toomas Eieril, kelle kauglöögi vastu oli puurilukk võimetu. Sellega ei olnud veel kõik öeldud. Peale pisikest pusimist keskväljal toimetati pall vaheltsööduga Ranet Lepikule, kes ühe puutega pöördelt näsa võrku tulistas. Vastase vastupanu oli selleks hetkeks olematu ja võib arvata, et iga Pärnu mängija ootas lõpuvilet, et lõpuks piinad saaks läbi ja palliveeretamise asemel saaks kiiresti grilli susisema panna. Päike lõõmas nagu õues oleks saun. Samas korralik saun peegeldus ka tulemuses. Oma viimase sõna mängule andis Mihhail Kravtšenko, kes realiseeris keskväljalt antud vaheltsöödu ilusa väravaga, seljatades eelnevalt ka väravavahi, lüües näsa tühja võrku seisuks 6:0. Eduseisu suurendada tekkis võimalus veel Karel Ottol, kes ei suutnud jagada palli Jaanus Jõuluga ja sinna see võimalus luhtuski.

Kokkuvõtteks võib öelda, et saavutati vajalik võit ja kolm punkti, mis kergitasid meie poisid tabeli tippu, kuid mängu kui endaga siiski rahule jääda ei saa. Samas täname vastast võitlusliku esimese poolaja eest ja kiidame nende väravavahti Taavi Tamme, kelle üle oleks uhke ka kõrgema liiga meeskonnad. Soovime omaltpoolt Pärnule edu tulevasteks kohtumisteks, kuna Vändra vastu peetud esimene poolaeg oli küll selline mida häbenema ei pea ühegi satsi vastu.

Oma järgmise kohtumise peavad JK Vändra Vapruse mängijad 30. aprill kell 14:00 jällegi Pärnus. Seekordseks vastaseks on külalised Saaremaalt, kellega jagatakse tabelis võrdseid punkte. Vändra satsi edestab hetkel Saaremaa JK aameraSe ees vaid parem väravate suhe. 

TULE ELA OMADELE KAASA!