Neljast väravast piisas!

Kui Vändra teine rivistus võitles usinasti Võru meestega, oli oma etteaste vaja ära teha ka JK Vändra Vapruse esindusmeeskonnal. Samal ajal alanud kohtumine Türil sealse Ganvixiga, tähendas seda, et kohale sõideti 13 mehega, kuna jätkuma pidi mängijaid ka Vändras toimunud etendusele.

Oli teada, et kodumeeskond meile midagi kergelt kinkida ei soovi ja seega vastuhakk on tugev seni, kuni jalad kannavad ja nii ka läks. Võitlust ja tahtmist jätkus mõlemale poolele, mis pärssis oluliselt palliga mängu. Lisaks väga jõulisele mängule oli segavaks faktoriks ka ülipikk muru, mis palli liikumise harjumatult aeglaseks muutis. Need olid ka ainsad asjad mille üle nuriseda võis, kuid tingimsed ju võrdsed mõlemale ja kes võita tahab, see peab üle olema kõikidest raskustest. Mängu algus oli suhtelist  võrdne. Vastased kompisid teineteist ja poolikuid võimalusi tekkis mõlemal. Võib öelda, et tervamad üritused toimusid isegi Vändra värava lähistel, kuid sellist, millest väravat loota vastasel siiski ei tekkinud. Ühel vasturünnakul hammustasid aga karud väga valusasti. Nimelt üllatavalt kõrge kaitseliini taha saadetud pallile lidus kõigest väest järele Toomas Eier, kes mänguvahendi ka kätte sai. Tõstes pilgu nägi ta teiselt äärelt appi ruttamas Artur Ojalat, kelle edasine pallilend ka leidis. Suuurelt kiiruselt sooritatud pealöök maandus kenasti kohalike väravavõrgus, mis esmased pinged selgesti maha võttis. Peale väravat hakkas aina ladusamalt Vändra poiste söödumäng toimima, kuid seda kahjuks kuni vastase karistusalani. Alati jäi puudu sealkandis esimesest puutest või ei jõudnud omad ründajaid kuidagi toetama. Väravani siiski jõuti või õigemini kaheni. Kui pooletunni möödudes leidias taas Toomas karistusala joonel seigelnud Raneti ülesse tsenderdusega, siis viimane lajatas ühe puutega otse õhust palli püüdmatult samasse nurka, kus oli mõned hetked varem käinud ka Arturi löödud pall. 2:0 oli seis, mis hetkeks murdis vastase sedavõrd, et vaid kahe minuti möödudes jäeti karistusalas lubamatult vabaks jällegi Ranet, kes nurgalöögist tulnud pallini esimesena jõudis ja selle 3:0 seisuks lõi. Tõsi teravama silmaga kohtunik võinuks eelnevas olukorras kindamehe takistamise tõttu määrata karistuslöögi vastasele. 3:0 seis oli igati turvaline, mida sellel päeval üsnagi raske maha mängida oli. Nagu eelnevalt mainitud, siis vastane ei jätnud jonni ja punnis lõpuni. Selle tulemusena oma koll välja teenitigi, kui poolaja vimastel minutitel rumalast veast poolelt väljalt trahvilööki proovida saadi. Pall toimetati seisvast olukorrast kenasti karistusalasse, seal seikles adikera ühelt jalalt teisele ja lõpuks maandus Jüri Karuse jalast Vändra poiste väravas. 3:1 ja ei möödunud palju agea, kui kohtunik andis mõlemale poolele puhkama minna lubava vilesirtsu.

Poolajal valmistuti vastase tugevaks surveks. Oli teada, et kui esimesed minutid vastu suudetakse pidada on kolm punni taskus. Vastane tuligi maruliselt peale ja meie omad seevastu lubamatult loiult. Äratuse mõttes võinuks türikad värava kirja saada, kuid viimane lihv oma tegutsemisele jäi neil alati andmata. Kui 54. minutil vahetusmees Egert Sults veel Vändra poisid 4:1 juhtima ka viis, sai selleks päevaks kõik selgeks. Mõlemad satsid pidanuks selles mängus veel tabamuseni jõudma, kuid ühelt poolt kiirustamine ja teisaelt poolt ülekombineerimine ei lubanud rohkem kummalgi skoorida. Kohtumise viimased hetked püüdis Vändra kõigutada palli ja Türi endast välja panna viimased jõuvarud, mida palaval laupäeval väljakule niigi palju oli jäetud.

Järgmise kohtumise peavad meie mängijad kodusel Vändra staadionil pühapäeval, 2. septembril kell 12.00, kui vastaseks on Paide JK Kumake, kellelt seni punkte saadud veel ei ole. Ka tabelis ollakse naabrid, mis teeb eelseisva kohtumise vägagi oluliseks, kui tahetakse saavutada püstitatuid eesmärke. Nagu seni tavaks on olnud oodatakse ka seekord omasid valjuhäälselt ja rohkearvuliselt kaasa elama. Teeme üheskoos ühe ägeda jalgpallipäeva! Tule omadele appi, et ka Paidelt esimesed silmad koju jätta!