Nooretele võit ja kaotus!

Reedel kell 17.00 mürisesid trummid ja vilisesid raketid, kui Vändra staadioni märjale murule marssisid C klassi noored mängumehed, pidamaks oma järjekordset Estikate kohtumist. Seekordsed vastased olid JK Vändra Vaprus ja  Tallinna FC Flora II esindus. Samad satsid kohtusid sellel aastal omavahel kevadises esimeses meistrivõistluste mängus ning toona jäi peale kindlalt Vapruse meeskoskond tulemusega 7:0.

Seekord oodati omadelt samuti võitu ja kõik kohale tulnud fännid ei pidanud poistes pettuma. Kuigi avaväravat pidid poolehoidjad natuke ootama, oli esimene pauk aga ootamist väärt. Poolaja keskel toimetati pall vasakäärel seigelnud Harrise jalale, kes oma vastasest mööda mängis ja üsna kaugelt väravale tulistas. Sooritatud löök oli sedavõrd tugev ja täpne, et külaliste viimasel mehel ei jäänud muud üle, kui pall võrgust välja noppida. Ei möödunud palju aega, kui samas mees veel teistkordselt skooris. Nimelt kena vaheltsöödu meisterdanud poolkaitsjad nägid peagi 1 vs 1 olukorda, kus Harris möödus kindamehest ja sokutas mänguvahendi segamatult väravasse 2:0 seisuks. Peale kaheväravalist eduseisu oli näha pisikest pingelangust ja kohati tegutseti vägagi lohakalt, mis andis omakorda võimalusi ka vastameeskonnale. Poolaja lõpus õnnestuski kiirel Florakal kogu meie kaitseliin üle mängida ja seekord oli võimetu ka Reivo, kes sellel päeval meie poste väravat kaitses. Puhkepausile mindigi 2:1 kodumeeskonna eduseisul.

Teine mängupool oli oodata vastase tugevat survet ja nii ka läks. Õnneks tegutseti hingestatult ja suure isuga , mille tulemusena likvideeriti kõik tallinlaste ohud. Hoopis kohalikud pallitogijad teenisid vasturünnakul penalti, mida asus sooritama meeskonna kapten Martin, kes seekord mängleva kergusega puurimehe ära lollitas ja seisuks 3:1 vormistas. Kuigi sigimist sagimist toimus lirtsuval mänguplatsil küllaga, siis midagi üliohtlikku kummagi värava all ei tekkinud. Mängu lõpus otsustas aga Harris, et ilus oleks võistluspäev lõpetada kübaratrikiga ja kindlad kolm punkti 4:1 seisuga Vändrasse jäidki. Selle võiduga kindlustasid meie selle vanuse noored tabelis oma kättevõidetud esikohta, millest mingi hinna eest nüüd loobuda ei taheta.

Pisut pisemad pallivõlurid sõitsid esmaspäeval külla Linx Aurumi meeskonnale, kes oma kodumängud olude sunnil Tihemetsas peab pidama. Suvele omaselt olid mõlemad meeskonnad hädas võistkondade komplekteerimisega, mis käib aga selles vanuses asja juurde. Samas kohale tulnud poisipõnnid andisd mõlemal poolel endast kõik ja jalgpalli oli sellel õhtul ilusas metsatukas küll ja veel. Kohtumise esimene võimalus tekkis külalismeeskonnal, kui meie ründemees Germo Pärnik palli karistuslöögist latti virutas. Võrdsete pusimist oli umbes poolaja keskaigani, kuid siis suudeti vastase õnneks, meie kahjuks laitmatult tegutsenud Vändra kindamees Marlon Kivisild esmakordselt üle mängida. Eelnevalt oli mitmed ohud oma oskuslike tõrjetega just sama mees nurjanud. Märkimist väärib asjaolu, et Marlon, kes tavaliselt vastaseid väravatega ründeliinis kostitab, seisis esmakordselt võistlustel väravaraamis. Kuigi omad poolvõimalused tekkisid ka Vändra meestel, lisasid punkte oma kontole vaid kohalikud. Peale esimest poolaega näitas tabloo 3:0 seisu, kusjuures vastane oli eksinud ka penaltipunktilt.

Teine 25 minutit olid mängupildilt rõõmustavamad ka Vändra poistele. Kas tuli see nüüd vastase suurest eduseisust või sellest, et meeskonna kapten väravast oma tavalisele positsioonile asus ei oska hetkel küll arvata, kuid kohati näidati ülesse vägagi südi vastuhakku ja mis kõige rõõmustavam ka ladusat söödumängu. Vastase väravad sündisid peamiselt kiiruse pealt, mille vastu meie poistel kaitses midagi panna ei olnud. Oma värava siiski kaugeltmehed ära lõid, kui vaskaul äärel võitles enesele palli Kristofer Tehver, kes möödus kena nõksuga ühest vastasest. Seejärel söötis kirju muna edasi Marlonile, kes suuna koheselt väravale võttis. Kõrvalt asus abistama teine ründaja Germo, kes kena söödu tugevalt ja täpselt võrku tulistas.

Ka sellel korral Linx Aurumi vastu rohtu ei leitud ja leppida tuli koguni 7:1 kaotusega, kuid allajäämisest olenemata tuntakse jalkamängust endiselt täit rõõmu, mis ongi selles vanuses esmatähtis.