Raske, kuid edukas!

Juulikuu viimasel päeval kihutas meie valge buss varajastel hommikutundidel rõõmsalt praamile, et külla sõita hiidlaste Kärdla Linnameeskonnale. Omavahelises esimeses kohtumises jäi Vändra sats kindlalt peale tulemusega 4:0, kuid koduvõistkonna viimased vägiteod pallimurul andsid alust arvata, et kergelt ei tule seekord meie poiste jaoks midagi. Nii ka läks. Harjumatult pikk sõit nii maal, kui merel tegi Vändra esinduse enneolematult loiuks ja väsinuks, et ülimalt raske oli ennast sundida ning ülesse äratada. Oma abikäe ulatas meestele küll ilmataat, kes kuuma leitsaku asemel jahutas pallureid seenevihmaga, kuid ka see ei olnud piisav, et mängumasin korralikult tööle saada. Hoopis kohalikud kutid nägid seekord võimalust punkte napsata ning kiitus neile, sest iga väljakule jooksnud mees pingutas elueest ja see jättis kena mulje ka vastase mängupildist. Kärdla püüdis rahulikult vallata palli, mis muidugi väljaku kvaliteedi osas oli suhteliselt riskantne tegevus, kuid nad said sellega siiski üllatavalt kenasti hakkama. Vändra mehed proovisid leida kiireid käike ründajatele, kuid esialgu kummagi meeskonna valik märkimisväärset edu ega ülekaalu ei toonud. Mõlema värava all tekkis küll aegajalt saginat ja vuhisesid ka kauglöögid, kuid selliseid sooritusi millest väravat loota ei tulnudki. Kui mängitud oli natuke enam kui pool esimesest poolajast lennutati Kärdla karistusalasse kõrge kaarpall, mille võitlemisel vastane selgelt meie pisikese Tom'i kätega konarlikule mänguväljakule pikali tõukas. Kohtunik määras kindla penalti, millele ei tulnud mingeid vastuväiteid ka määrusi rikkunud satsi poolt. 11 meetri karistuslööki asus sooritama Ranet Lepik, kes suunas adikera kenasti rahuliku südamega püüdmatult posti kõrvale. 1:0, kuid vastane ei jätnud jonni. Ikka enam ja enam otsiti võimalusi viigiväravaks. Paaril korral õnnestuski ohustada meie kaitseliini ja värvavaht Toivo Teetsmanni, kuid esialgu jäidki üritused vaid üritusteks. Peab mainima, et parema õnne ja vilunuma oskustega võinuks siiski ka kodus mängiv meeskond nii mõnelgi korral võrku sahistada. Väga hea võimalus tekkis ka Toomas Mangussonil, kes üritas kauglööki nii 25 meetrilt, aga seekod ilusasti lendu saadud kuul vuhises loetud sentimeetrid vasakust postist mööda. Väravavaht saatis pallilendu vaid pilguga ja lootis selles olukorras vägevamate jõudude peale. Selline ühelt poolt loid ja teiselt poolt võitluslik mäng kestis kuni puhkepausini välja. 

Teine poolaeg ei erinenud esimesest esialgu karvavõrdki. Mida aeg edasi, hakkas muutuma vaid see, et kodumeeskond hakkas selgelt väsima. Ei jõutud enam endistviisi kõrget pressi teha ja ka söödumasin ei olnud enam sedavõrd ladus, kuigi poolikuid võimalusi siiski tekkis. Väravani jõudsid esimesena siiski külalised, kui Alfred Vesselovi sooritatud trahvilöögile pani pea vahele Toomas Eier ja mänguvahend maanduski väravavõrgus. 2:0 ja tundus, et mäng on tehtud, kuid kaugel sellest. Ei möödunud palju aega ja võõrustajad said õnne proovida samuti penaltipunktilt. Kui meie mees seljatati reeglitevastaselt, siis oma penalti teenisid Kärdla kutid välja Indrek Oja käe puutest, mis tekkis süütust olukorrast, kuid siiski lohakuse tõttu. Õigesti määratud penalti realiseeris vastaste nr 10  enesekindlalt alla vasakusse nurka. Seis jälle lahtine. Oma võimalust nägi taas kodusats, kes pealtvaatajate tormilisel kaasaelamisel leidis taas jõudu viigivärava otsimiseks. Ja seekord oligi lähedal viik või koguni võit, kuid Toivo Teetsmanni suurepärane tõrjetöö kahel korral päästis meie meeskonda halvimast. Kahest üks oli sedavõrd meisterlik sooritus, et selle palli ära toomist uskus väljakul ja selle kõrval vaid Toivo ise. Vastase lähedalt peaga löödud pallile venitas puurimees ennast viimse kui millimeetrini välja ja näpuotstega suunas mänguvahendi nurgalöögiks. Tubli TOITS! Siin võis olla murdemoment, kuna ka eelnevas olukorras luhtasid hiidlased väga hea võimaluse. Viimased pinged võttis maha meie noor 16 aastane mängumees Mihkel Jürgenstein, kes sõprade poolt algatatud kena rünnaku enesekindlalt ja oskuslikult lõpule viis. Noormees mängis kiirusega üle vastase paremääre ja kõmmutas seejärel tugeva löögi tagumise nurga suunas. Värvavavaht sai küll näpud vahele, kuid meeskonda päästa siiski ei suutnud. Sellega oli mäng sisuliselt tehtud, kuna kohtumise lõpuni oli jäänud 15 minutit ning senise mängu põhjal ei olnud väravatesadu küll kusagilt näha. Näha oli vaid seda, et kodumeeskonna aur oli otsa saamas ja külalised veeretavad kohtumise lõpuni. Kärdlalt tekkis veel võimalus mängu tagasi tulla karistuslöögist, kuid Vändra õnneks sellest midagi ohtlikku siiski ei näinud. Kohtumise lõpu eel võitles enesele keskväljal palli kapten Karel Otto ja rühkis sellega vastase värava suunas. Vasakäärelt oli appi ruttmas viimase värava autor Mihkel, kuid meie juhtoinas otsustas palliga ise väravani liikuda. Viiv enne karistusala niideti mees jalust ja kohtunikul ei jäänud muud üle kui punast kaarti näidata. Järgnevatest olukordadest midagi üliohtlikku ei sündinud ja seega kirjutati tabelisse lõpuvile kõlades külaliste 3:1 võidunumbrid.

Pilte Kärdlaga mängust: http://hiiunadal.saartehaal.ee/foto/displayimage.php?album=152&pid=6998#...

Kuna lähim jälitaja Keila JK kaotas võõrsil Pärnu Metropoolile ja Kehtna FC Flora mängis viigi Eesti Koondisega, siis kärises peale eilset võitu meie meeste edumaa tagaajajatega kaheksale silmale. Kui meie mehed on kogunud üheteist võidu ja kahe viigiga 35 punkti, siis Saaremaa JK aameraaS, Keila JK ja Kehtna FC Flora on kõik 27 silma peal. Neile järgneb viiendana Kernu JK Kadakas 25 punktiga.

Täname Kärdla Linnameeskonda südika vastupanu eest ja soovime neile edaspidiseks jõudu!

Oma järgmise kohtumise peavad meie poisid selle aasta kodusel muruväljakul Türil, kuhu oodatakse külla Metropooli nimelist võistkonda Pärnust. Kohtumine algab 6. augustil kell 12.00!

Tule ja hüüa omad võidule!