Tagasihoidlik nädalavahetus

Möödunud nädalavahetusel olid võistlustules kolm Vändra Vapruse meeskonda. Sõprusmängudega tegid otsa lahti Pärnu kunstmurul noored, kes kohtusid kohaliku Vapruse pundiga. Oma esimeses selle aasta õuetingimustes peetud kohtumises midagi muljetavaldavat näidata ei suudetud ja üsna kohtumise lõpus enesele sisse lastud värav tähendas mängu lõppedes 1:0 vastase paremust. Heameelt teeb ajaolu, et poisid võitlesid tugeva meeskonna vastu tublisti lõpuni ja juba käesoleval laupäeval saavad samad noormehed oskusi lihvida teise Pärnu meeskonna vastu. 1998 ja nooremate poiste hooaeg algab 13. aprillil Tallinnas, kui kohtutakse Hiiu staadionil Nõmme JK Kalju esindusega.

Paar tundi hiljem ootasid samal väljakul meie duubelrivistust Pärnu-Jaagupi vutiässad. Selle hooaja liigakaaslased näitasid kohe algusest peale, et väärivad teineteist, sest juhtuma hakkas koheselt mõlema värava all. Mõlemad satsid üritasid mängu domineerida ja palli vallata ning periooditi suutsidki seda nii meie, kui ka vastaste leer ladusalt teha. Kohtumist asusid Vändra poisid Keit Sergejevi jalast 1:0 juhtima, kuid peagi näitas tabloo juba viigiseisu, kui kodumeeskonna kauglöök läbi meie puuriluku võrku sahises. Võitlust ja ohtlike olukordi tekitati usinasti ja peagi kasutasid vastased Vapruse kaitseliini eksimuse oskuslikult ära ning asusid kohtumist 2:1 juhtima. Selline kulg ei sobinud aga tublisti tegutsenud Keidule, kes karistusala nurgal vastase ära lollitas ja parema jalaga mänguvahendi tagumisse nurka saatis. Veel poolaja lõpus kena vaheltsöödu saanud ründaja ei jätnud süllekukkunud võimalust kasutamata ja viis juba taas omad 3:2 juhtima. Kübaratriki sooritanud noormehel tekkis eduseisu koheselt ka veel suurendada, kuid seekord tabas pall vastase väravavahi pead ja sealt edasi leidis teekonna nurgalöögiks. Kui ise ei löö siis lüüakse sulle on juba vana tõdemus ja nii ka läks. Poolaja viimastel minutitel õnnestus vastasel välja meelitada 11 meetri karistuslöök, mille nad ka oskslikult realiseerisid. 3:3 seisult mindigi puhkepausile, et sealt naaseda taas võitlusesse.

Teine kolmveerandtund algas tsipa paremini vastasele, kes kauni kauglöögiga jällegi värava küljevõrgu sahisema pani. mängupilt võrreldes esimese poolajaga eriti ei muutunudki, kui välja arvata see, et liinide vahe hakkas mõlema meeskonna puhul ülipikaks venima ehk siis mängijad hakkasid silmnähtavalt väsima. Oma viienda kolli suutsid jaaguplased ära toksata väravaesisest saginast, mis aga noortele karudele Vändrast vaid lisajõudu ja tahet süstis. Juurde pandi järgmine käik ja ilus läbimuure äärelt ja veel ilusam pealöök Roland Hizanišvililt vähendas kaotusseisu minimaalseks. Järjest uljamalt ründama hakanud külalismeeskond ei suutnud rohkem puurilukku avada ja unustasid hoopis kaitsetöö unarusse, mille tulemusena kohtumise üleminutitel suutsid kodus mänginud pallurid veel kiire kontrarünnaku pealt palli tühja väravasse saata lõppseisuks 6:4 Jaagupile.

Pühapäeval aga ootas ees juba tõsisem kohtumine, kui meie esiliiga pallurid sõitsid külla Tartusse sealsele SK 10 nimelisele meeskonnale. Enne kohtumist oli meie poistel koos kahest mängust võit ja kaotus, vastasel oli ette näidata viik Levadia vastu ja kaotus FC Flora vastu. Et tulist ja võrdsete heitlust oli oodata ka sellest kohtumisest, võis ju ette arvata, kuid seda mitte, et meeskond oma selle aasta kehveima partii suudab esitada, seda ei näidanud enne mängu küll mitte miski. 

Kohtumine algaski kompivalt. Kord pall meie kord vastase käes. Mõlemad meeskonnad üritasid mängida lühidalt ja mööda maad, mis tõele au andes õnnestus seekord vastasel paremini, kui Vändra poistel. Sellest olenemata pidanuks Vaprus vähemalt kahel korral juhtima minema, kui väga headelt positsioonidelt ei suutnud realiseerida seekordne ründepaar Mihhail ja Kaarel. Kui Mišal oli kasutada sisuliselt 1vs1 võimalus ja Kaarel sai healt positsioonilt löögile karistusalast, siis vastase võimalused piirdusid mõne kauglöögiga väljaspoolt väravavahiala, mis ka erilist ohtu ei valmistanud. Ohtu valmistasime seekord enesele ise, sest ka kõige lihtsamad ja elemntaarsemad olukorrad lahendati enese joaks kohutavalt. Ei suudetud kontrollida palli ega jätkata ka hea sööduga, vaid tihitpeale ilma igasuguse surveta kaotati pall lihtsast lohakusest, mis lõpuks ka vastase poolt ära karistati. Kui käimas oli kohtumise 44. minut oli Vaprusel kasutada keskväljalt audisissevise, mis lohakalt lahti mängiti. Vastasele kingitud pall toimetati juba kiirelt meie poiste karistusalasse, kus seikles SK 10 ründaja, kes oskuslikult kodumeeskonna esimese reaalse võimaluse ka realiseeris. 1:0 vastasele väga halval ajal. Sellest hoolimata Suudeti kohe järgmisel rünnakul SK 10 tugeva surve alla panna ja viigivärav oli lähedal, kui Toomas Mangusson terva nurga alt löögile mängiti ja kindamehel suuri raskusi palli tõrjumisega tekkis. Samast olukorrast teenitud nurgalöögi järel sai karistusalas löögile Oliver Ojala, kelle pall mängijatesse takerdus ja lõpuks väravajoonelt puurilukk selle enese valdusesse püüdis. 1:0 seisult siirduti riietusruumi oma tegude üle järele mõtlema.

Teine poolaeg algas kõike muud, kui planeeritult. Tugeva pressi asemel õnnestus jällegi meie oma lohakast pallikaotusest meisterdada enesele veel üks värav. Vastase tsenderdus karistusalasse oli sedavõrd täpne, et ründaja võttis selle kenasti rinnaga maha ja mõtlematult tagumisse nurka mänguvahendi kinni tagus. Ilus värav, kuid kui punktile eelnevad meie eksimused üles lugeda, siis ilmselt oleks pahane ka C klassi treener, kui enesele selliseid apsakaid lubatakse. Esmalt kaotati täiesti süütus olukorras keskväljal pall, seejärel lasti vastasel ennast ääres ära lollitada ja segamatult tsenderdus anda, millele järgnes ründaja maha magamine karistusalas ja lõpptulemus on juba eelnevalt kirjeldatud. 2:0 pani meeskonna raskesse seisu, kuid väikest elevust suutsid seekord vahetusmehed mängu tuua. Kohe esimesest puutest võinuks kaotusseisu vähendada Rait, kelle pommlöök vastase kõhtu kinni jäi. Seejärel purjetas kenasti äärelt läbi Gerth, kes söötmise asemel lüüa püüdis, kuid viimane oli ebakvaliteetne. Mitu nurgalööki teeniti järjest, kuid kahjuks neutraliseerisid vastesed meie üritusi oskuslikult. Ohtratest karistuslöökidest süüdeti lõpuks üks realiseerida. Paarikümnelt meetrilt asus lööki sooritama Ranet, kelle pall väravalatis raksatas. Tagasi põrganud pallil oli esimesena jaol Toomas Mangusson, kes peaga palli püüdmatult võrku pani. 2:1 ja kõik jälle õhus, et kasvõi viigipunkt koju tuua. Võimalus tekkis lähedalt Sõrmusel, kelle löögile kaitsja ennastsalgavalt ette hüppas. Seejärel mängis Ranet ilusasti löögile noorukese Marco ( kes sekkus mängu tublisti ja oli üks väheseid kellega rahule saab jääda), kes adikera tugevalt raami saatis, kuid vastase väravavaht oli õiges kohas. Viimane võimalus tekkis taas karistuslöögist umbes samast kohast, kust oli sündinud Vändra esimene värav, kuid seekord saatis Ranet koos lõpuvilega palli üle värava.

Tänaseks on kõrgseltskonnas maha peetud kolm kohtumist, mis kõik on lõppenud seisuga 2:1. Korra suudeti võita ja kahel korral oleme pidanud leppima kaotusega. Kui eelnevad korrad oli väljakul meeskond, kes oli tahet täis ja võib öelda, et platsilt lahkuti teadmisega, et paremini oli seekord raske, siis Tartust naastes peaks iga väljakul käinud mängija peeglisse vaatama ja omad järeldused tegema.

Oma järgmise kohtumise peaks esiliigas pallima Vändra esindus väikese pausi järel 21.aprillil Vändra staadionil, kuid see kuupäev tundub tsipa utoopiline, et murul mängida, seega hoiame oma toetajaid kindlasti kursis kunas ja kus meid jälle näha saab.