Teises liigas tähtis võit!

Kui järelkasv oli oma esitused laupäeva varahommikul ära teinud, jõudis aeg nii kaugele, et tegusid tuli tegema hakata lipulaeval ehk siis II liiga meeskonnal. Meie õnneks seekord koosseisu probleeme ei tekkinud, kuna sõdurikohustustest päästeti seekord kolm meie klubi meest, kellest ka suur abi meeskonna esitusel oli. Kohtumist pidi pingilt alustama nii mõnigi muidu põhimehe rolli täitnud mängija ja seega oli treeneril tollel päeval pingilt paar lisakäiku juurde võtta.

Kohtumine Tallinna FC Flora III meeskonnaga algas kohe võitluslikult mõlemalt poolelt. Vändra mehi vaevas punktitahe ja külaliste noored poisid lihtsalt peavad ennast iga mäng tõestama, et järjest paremale marjamaale pääseda. Mõlema meeskonna jaoks oli tegmist esimese murumänguga, tõsi küll vastane on saanud treenida sellel aastal varemgi murul, meie poisid lähevad tänaseni väljakule põhimõtteliselt saalist. Võitluslikuks tegi ka mängu väljaku pikkus, mis kevadiste hoolduste tõttu oli tehtud minimaalseks ehk 90 meetri pikkuseks. Momente mängust jätkus mõlemale poolele, kuid paremad võimalused skoori avamiseks tekkisid siiski kodumeeskonnal. Vastaste noor, kuid ülitubli sats veeretas võimalusel palli kenasti ja eesliinis otsisti kiirelt teravust, kuid Vapruse kaitseliin ja väravavaht said oma ülesannetega kenasti hakkama. Kohati said söödu käima ka Vändra pallurid ja kohe oli tunda vanade aegade rahulikkust ja söötmise nautimist, millest hakkasid ka võimalused kooruma. Omad momendid jäid kasutamata seekord ründajana tegutsenud Toomas Eieril ja parema õnne korral võinuks skoorida ka Egert Sults, kes vasakäärel korralikku tööd tegi. Väravasuu avas aga Ranet Lepik, kes saatis teele tugeva karistuslöögi pea 30 meetrilt, mis värava alanurgas maandus. Poolaja parima võimaluse luhtas aga kaitsemees Indrek Oja, kelle pealöök napilt väravapostist mööda lendas. Pusimist jagus terve esimese kolmveerandtunni lõpuni, kuid seis tablool siiski ei muutunud.

Teine poolaeg algas ärevalt kodumeeskonnale, kuna vastased suutsid koheselt tungida meie poiste karistusalasse, kuid Vändra õnneks ründaja ebaõnnestus löögil täielikult. Mäng hakkas kulgema ühe värava alt teise alla. Korra pidi puurimees Hans Naano otsustavalt sekkuma , kui tõrjuda oli vaja Flora meeste kauglöök ja mees tegi seda õnnestunult. Mida aeg edasi seda jõulisemalt hakkasid külaliste noored mängumehed oma oskusi peale suruma ja meie mehed langesid aina rohkem oma värava poole. Õnneks tugevale survele hoolimata suutsid kodukarud tegutseda sedavõrd edukalt, et vastasel ei tekkinud ainsamatki kindlat väravavõimalust. Oma võimaluse sai mängu otsustada Toomas Eier, kes tsenderdusest saadud palli peaga väravale lendu saatis. Esmalt tundus, et pall maandubki väravas, kuid kahjuks sihtmärk sahises valel pool raami. Oma tahtmise siiski Vändra Vapruse meeskond sai, kui teenitud väravani jõudis kogu kohtumise hullumoodi tööd teinud kapten Karel Otto, kes nurgalöögi järgsest olukorrast palli tugevalt vasaku jalaga lati alla 2:0 seisuks lõi. Sellega oli vastane murtud ja vaid ime päästnuks neid seekord kaotusest. Kohtumise üleminutil tegutses vasakul äärel õnnestunult vahetusmees Indres Põder, kes oma vastase üle mängis ja seejärel mänguvahendi väravaesisele saatis. Viiel meetril seikles täiesti segamatult peagi vabadust nautiv Artur Ojala, kes adikera ühe puutega 3:0 seisuks lõi. Pall viidi keskele, mängiti lahti, söödeti veel paaril korral ja seejärel kõlaski kohtuniku lõpuvile.

Väga tublid Flora poisid oli seekord seljatatud ja antud võiduga tõusti automaatselt üheksandalt kohalt viiendale. Oma järgmise kohtumise peavad Vändra mängijad tuleval laupäeval taas Pärnus, kui kodusel Raeküla staadionil võõrustatakse tulises heitluses Pärnu Linnameeskonna teist koosseisu.