Hõbedane laupäev!

Laupäev, 26. november oli meie klubi jaoks väga aktiivne päev. Võistlustules oli sellel päeval koguni 34 karumõmmi, kes kõik kaitsesid erinevates Eesti nurkades meie väikese Vändra alevi au. Pisikesed poisid sõitsid Silver Kure juhendamisel Lihulasse, kus toimus Lõuna-Läänemaa JK korraldatud kaheksa võistkonna turniir. Kolm pisut vanemat poissi said unustamatu kogemuse JK Pärnu Vapruse koosseisus osaledes Tallinnas selleealiste absoluutse paremikku kuuluvate turniiril Eestis ainulaadses kunstmurukattega sisehallis Männikul. Kõige vanemad pallurid sõitsid lausa kahe meeskonnaga värve kaitsma Valgamaale, kus iga aasta regulaarselt käidud. Päev läks korda eranditutult kõigil meie sportlastel, sest kõik tulid koju tagasi millegi positiivsega.

Väikseimad poisid pidasid Lihulas maha viis kohtumist. Alagrupis alustati päeva 1:0 võiduga Lõuna - Läänemaa JK II esinduse üle. Seejärel mindi kokku tugeva Keila võistkonnaga, kes seljatas omakorda meie mängijad tulemusega 3:1. Alagrupi viimane kohtumine otsustas edasipääseja ja seekord olid meie poisid 2:0 paremad Haapsalu poistest. Grupis saadud teine koht viis Vändra Vapruse ilusasti poolfinaali, kus ootas neid ees teise alagrupi võitja Lõuna- Läänemaa JK I meeskond. Pingelise ja üsnagi võrdse kohtumise kallutasid pisipõnnid Vändrast aga oma kasuks, kuna olenemata tasavägisest mängust meie poiste kahele väravale vastasel vastu panna midagi ei olnud. Finaalis kohtuti taas Keila JK-ga kellele päeva teises kohtumises selgesti alla jäädi. Viimane mäng algas jällegi viigiseisult ja meie poiste tahe tagasi teha oli väga suur. Kahjuks õnnestus vastasel nurgalöögi järgsest saginast siiski üks värav ära lüüa ning 1:0 kohtumine vastase võiduga ka lõppes. Kuigi Keila mängis selgelt paremini, siis omad võimalused tekkisid ka Vändral. Korra raksatas võitjate väravalatt ja korra põrkus pall tagasi ka postist, kuid kahjuks teed väravasse mänguvahend siiski selles mängus ei leidnud. Päeva lõpuks siis tubli teine koht, millega võib igati rahule jääda. Vändra poiste väravate eest hoolitsesid Marlon Kivisild, kes lõi viis väravat ja Germo Pärnik, kes sahistas vastase väravat ühel korral. Turniiri parimaks mängijaks Vändra meeskonnast valiti tubli kaitsetööd teinud Oliver Liske.

Kõrgetasemeline päev möödus Tallinnas Männiku hallis, kus treeninud ka meie koondislased ja ka erinevate riikide supertähed. Meie poistel tekkis võimalus selles hallis mängida teiste omaealiste tippudega, sest turniirile oli kutsutud 2001 aastal sündinud laste Eesti paremik. Nende hulka kuulub ka Pärnu JK Vapruse meeskond, kes paluski meie poiste tuge sellel võistluspäeval. Pärnu treeneri hinnangul tegid meie poisid Ronaldo Tiismaa, Jan Erik Enok ja Armin Marlon Mängel väga korraliku esituse ja väärisid vaid kiidusõnu. Kindlasti soovib treener kasutada meie poiste abi võimalusel ka edaspidi, sest tasemelt mängivad nad tugevas võistkonnas oma koha selgesti välja. Hea võimalus on see meie poistele ka sellesmõttes, et enda meeskonnaga kahjuks veel nii häid tingimusi talvel kuidagi kasutada ei saa. Mängida külmal ja märjal ajal kuivas ja soojas täismõõtmetega kunstmuru kattega sisehallis on suur luksus ja suvistes mõõtmetes mängude pidamine lapse arengule väga heaks tõukeks. Vändra klubi tänab Pärnu treenerit Raimo Paulbergi, kes meie poistele sellise võimaluse andis.

Vanimad Vapruslased sõitsid aga bussiga Valga linna, kuhu oli kokku tulnud 12 meeskonda, et maha pidada pikk võistluspäev. Seekord osaleti taas turniiril kahe esindusega mille moodustasid tinglikult vanemad ja nooremad mängumehed. Vanemad saavutasid alagrupis ühe viigi ja neli võitu, mis viis nad kindlalt grupi võitjana poolfinaali. Noorte meeskond tegi aga superüllatuse pääsedes samuti poolfinaali peale kolme võitu, ühte viiki ja ühte kaotuse. Eriti tubli esituse tegid noored päeva esimeses mängus Pride nimelise meeskonna vastu, keda võideti 2:0. Vastaste koosseisus osaleisd mitmed mängijad Eesti esi- ja meistriliiga võistkondadest. Nimekaim vastane sellest mängust oli Rauno Alliku, kes hiljuti alles Eesti Meistriks krooniti suure FC Flora koosseisus. Teine märkimisväärne punkt toodi koju alagrupi viimasest mängust, millest sõltus edasipääs. Nimelt viigistati 0:0 FC Elva esindusega, kes selleks hetkeks oli seljatanud kõik oma eelnevad vastased. Poofinaalis läksid meie meeskonnad aga kahjuks omavahel kokku. Vanakesed panid peale koheselt kõrge pressi ja nelja minuti möödudes näitas tabloo 3:0 seisu. Noortel õnnestus küll üks värav tagasi lüüa, kuid lõpuminuteil lisasid esimese meeskonna mängijad enese kontole veel ühe tabamuse ja seega 4:1 seisuga mäng ka sadamasse tüüriti. Kolmanda koha kohtumises meie teisel võistkonnal enam jõudu ei jätkunud ja Viljandi Tulevik sai üsnagi kerge 3:0 võidu ja turniiri III koha. Finaal algas väga võitluslikult. Teisest poolfinaalist läks edasi FC Elva, kes ka kohtumist 1:0 nurgalöögist juhtima asus. Meie poisid ei jätnud aga jonni ja võitlesid kõvasti. Selle tulemuseks teeniti karistuslöök, mille Ranet ka ilusasti realiseeris. Kohe järgmisel rünnakul tekkis poolvõimalus meeskond isegi juhtima viia, kuid vastane likvideeris raskustega ohu. 1:1 seis lõpetas mängu ja asuti lööma penalteid. Kui esimesed Indrese ja Raneti penaltid lendasid kindlalt võrku, siis kolmandana lööma asunud Egert kahjuks raami ei tabanud. Vastane tabas väravat aga kolmel korral ja seega võit neile kuuliski.

Kokkuvõttes tervest päevast siiski vaid positiivsed elamused, kuna väikestel järjekordsed medalid kaelas, unustamatu kogemus Tallinnast, noorte südikas etteaste meeste turniiri neljanda koha näol ja vanimate hõbemedal ei tee ju tuju kellelgi mõruks. Enim rõõmu valmistasid ikkagi neljada koha saavutanud 1995 ja nooremad mängumehed, kes näitasid selgesti, et lähiajal on tekkimas kõva konkurents meestele, mis on ainult positiivne ja parim edasiviiv jõud!