Mida treener mõtleb?

Alustuseks üks üldisem küsimus: kuidas Vändra jalgpallil läheb?
Oleneb, mis nurga alt vaadata. Kui arvestada, et klubil on üle 200 liikme ja 9 võistkonda, kellest neli osalevad EMV, siis peaks ütlema, et hästi. Selliseid näitajaid pole paljudel Eesti tippklubidelgi ette näidata. Kui aga vaadata teist külge, siis võiks alati kõik paremini minna. Paremad võiks olla tulemused, rohkem võiks olla treenereid ja asjaajajaid, toetajaid jne. Üldjoontes peab siiski rahul olema, sest klubiline töö toimib, lastel on lõbus ja inimestel mida vaadata ja kellele kaasa elada. Oleme saanud kiidusõnu ka EJL-lt, mis näitab, et sammume õigel teel.

Oled Vändras jalgpallielus olnud juhtivfiguur juba päris mitu aastat. Mitmes aasta täpsemalt jookseb?
Tulin Vändrasse peale sõjaväge ehk siis 1999 aasta septembris. Tänavu täitub juba 11 aastat.

Eelmise aasta lõpus loodi Vändras oma jalgpalliklubi. Sina ja Silver Kurg olite suuresti selle klubi loomise taga. Mis oli selle tegevuse eesmärk ja kuidas nende eesmärkide täitmine siiamaani välja on tulnud?
Pärnus olid segased ajad ja seega otsustasime ise kätt proovida, kuna see oli juba ammu plaanis. Üksi natukene pelgasin, aga sõber Silver arvas, et mis siin ikka karta. Eesmärgid on meil alati olnud ja nende täitmine käib nagu ikka samm sammult. Peamised eesmärgid on meil anda võimalust kõigile tegeleda jalgpalliga. Tore oleks ka edukalt esindada Vändrat EMV ja mujal maailmas. Sooviksime, et klubi oleks jätkusuutlik ja et kõigil oleks meie klubis hea olla. Mõned eesmärgid on tänaseks täidetud, kuid tahame saada iga päevaga paremaks. Seda viimast saame saavutada aga vaid kõigi Vändra inimeste toetusega.

Kuidas hindad oma treeneritöö saavutusi Vändras? On midagi mille üle suurt uhkust tunned või midagi mis väga kripeldab?
Treenerina olen rahul nii mõnegi saavutusega. Näiteks ei ole kõigil ette näidata EMV medaleid. Meestega oleme esinenud korralikult ja tõusnud nii mõnegi liiga võrra. Kõrgeim saavutus on naiste esiliiga kolmas koht. Vähe tähtis pole ka see, et Vändrast on 21 pallurit saanud kanda eesti koondise sinist särki mängudes või treeningkogunemistel. Rohkem tunnen uhkust ja enda panust selles osas, et meil on Vändras korralikult toimiv jalgpalliklubi, mida jällegi paljudel Eesti paikadel ette näidata pole. Kripeldab natukene see, et paljud vajalikud asjad jäävad tegemata seepärast, et peame Silveriga kahekesi absoluutselt kõigega hakkama saama ehk siis see, et pole suutnud jõuda nii kaugele, et oleks rohkem abikäsi ning nõu ja jõuga aitajaid.

Teame, et Vändra võistkondades on treenimas mitmedki noortekoondise kandiadaadid. Kas on mõni mängija või hoopiski aastakäik, keda tahaks eriliselt esile tõsta ja kellelt isiklikult ootad tulevikus palju?
Tõsi ta on, aga kedagi eraldi kiitma hakata ei näe põhjust. Pigem soovin, et nn koondisekandidaadid tahaks ise veel paremaks saada, mitte, et jääks loorberitele puhkama peale esimest kutset. Võib valusalt kätte maksta! Treenerina tõstaks esile hoopis 95 aastal sündinud poisid. Seda seepärast, et tahan teada, millal nemad ükskord avanevad. Selleks nad peavad aga järjepidevalt tööd edasi tegema ja vähem jalgpalli televiisorist vaatama :D

Olid aastaid tagasi ka poolproffessionaalne jalgpallur ja jõudsid Eestis kõrgemaisse võimalikest liigadest ehk Meistriliigasse. Miks aga ometi läksi nii, et nüüd pallid oma andekust arvestades tagasihoidlikus Eesti 2. Liigas?
Pärnu Levadia ajal sai tõesti jalgpalliga raha teenida, kuna meile maksti palka treenimise eest ja preemiaid kogutud punktide eest. Kuna olin tollal noor, siis piisas sellest pisukesest, mis tookord mängimise eest teenisime. Mida aeg edasi seda raskemaks läks, kuna lõpetasin kooli ja lõin pere ning sündis laps. Samas kasvas ka töökoormus Vändras, kõike ei saa hästi teha ja seega tuli langetada otsuseid. Süüa hakkas andma treeneritöö, mis mulle väga meeldib. Proffesionaalina oleksin pidanud palju edasi treenima, aga kõik muu võttis oma aja. Eesti teine liiga on mulle praeguseks paras koht, sest aastatega on läinud sealne tase vägagi korralikuks. Näiteks I ja II liigal erilist vahet ei näe, mida näitavad ka selle aasta karikamängude tulemused. Pealegi saan II liigas mängida koos poistega, keda olen maast madalast üles kasvatanud. See ei ole vähe oluline! Pealegi pallin nüüdseks ainult enda lõbuks ja treenin nii palju kui jõuan ja aega on, mis ei ole kindlasti piisav, et mängida kõrgemal tasemel.

Kas oma mängijakarjääri hiilgeaegadel, mis nüüd vist juba kahjuks seljataha on jäänud, oli sul pakkumisi ka klubidest väljaspoolt Pärnut või hoopis välismaalt äkki?
Midagi oli. Noortes oli Flora pilk peal, aga see jututasandile jäigi. Peale paari hooaega ML tehti konkreetne pakkumine Tartu JK Tammeka poolt, kuid otsustasin siiski loobuda, kuna soetasin just sellel hetkel Pärnusse kodu ja laps oli sündimas. Ka palganumbrites ei oleks suuresti midagi võitnud võrreldes Pärnuga. Hiljem olen mõelnud, et oleks võinud ju proovida, kuid oleks on ju poleks. Nii hea ei ole mu tase aga kunagi olnud, et välismaalt pakkumine oleks võinud tulla.

Kuidas hindad praegust Vändra meeskonda, kus ka ise pallid? Mis on sinu arust hästi ja mis võiks olla teisiti?
Mis siin hinnata on? Ütlen lihtsalt nii, et parimal päeval on kõigil võistkondadel Eestis meiega raske, aga parim päev on alles ees :D Tore on see, et meil Vändras on selline meeskond. Teisiti võiks olla aga see, et sats võiks olla koos nagu vanasti, sest nii on tulemust lihtsam saavutada.

Nii mitmedki Vändra meeskonna mängijad, kaasaarvatud sa ise, käivad abistamas ka oma esindusvõistkonda Pärnu JK Vaprus, mis peaks näitama, et Vändra ja Pärnu jalgpallitase hakkab ühtlustuma. Kas see näitab sinu arvates Vändras tehtud töö kvaliteeti või on asi milleski muus?
Pärnus on käimas põlvkondade vahetus ja seega on kord ka meie poiste käes. See on lihtsalt asjade loomulik käik, parema õnne korral võiksid mõned Vändra mängijad pallida ka ML. Minu teened selles osas on küll olemas, kuid rohkem on tegu ikkagi poiste endi tubli tööga.

Palun anna lühike hinnang ka oma selleaasta sooritustele. Mida arvad enda mängust?
Ennast hinnata on hea. Kuna ma pole ainult mängija vaid ka väljakumeister, transporttööline, võistluste korraldaja kui ka treener, siis hindan oma sooritusi rahuldavalt. Tahan öelda seda, et sadat asja ei ole võimalik hästi teha, seega kindlasti kannatab sellepärast ka minu mäng. Väljakule lähen aga alati endast kõike andma. Tuleb siis välja nii nagu tuleb, vahel paremini, teinekord jälle halvemini. Üldjoontes arvan, et olen peaaegu hakkama saanud, keegi ei taha ju öelda, et ta kehv on :D

Mis on sinu väljakutsed ja motivatsioon seoses jalgapalliga praegu?
Kuna jalgpall on mul südames, siis eelkõige motiveerib mind armastus selle mängu vastu. Loomulikult innustavad mind ka püstitatud eesmärgid ja neid on palju.

Mis on sinu meeldejäävaim hetk Vändra staadionil nii mängija kui treenerina?
Neid hetki on palju. Mäletan hästi esimest treeningut, kui Vändrasse tulin. Meelde on jäänud paljud toredad võidud ja viimastel minutitel kaotatud mängud. Viimaste aegade meeldejäävaim päev staadionil oli lasteaedade turniir, kus osales 130 pisikest pallivõlurit. Vaatepilt oli võimas! Meelde tuleb Arturi kauglöök karikamängus, mis meid viis edasi järgmisesse ringi. Mänginud olen staadionil vähe, kuid selle hooaja parim hetk on võit Sörve JK üle. Samas loodan, et meeldejäävaimad hetked on alles tulemas.

Lõpetuseks, kas on midagi mida sa tahaksid oma meeskonnakaaslastele, trennilastele või üleüldse Vändra vutielule kaasaelajatele öelda?
Kõigile ühe puuga. Tegelege sellega mida armastate, nautige seda ja külvake pisikut pisikestesse oma oleku ja tegudega. Pea püsti, kui on raske, sest raskused on selleks, et neid ületada.