Nädalavahetuselt kaotus ja võit!

Nädalavahetuselt kaotus ja võit!

Pühapäeval, 11. septembril pidasid meie klubi võistkonnad kaks EMV kohtumist. Mõlemad mängud toimusid võõral väljakul ja väga tugevate vastastega. Üks buss sõitis Keilasse, et pisipõnnid saaksid madistada sealse jalgpalliklubiga ja meeste valge Mercedes kihutas Oru külla, et mõõtu võtta kuus kohtumist järjest kaotuseta püsinud FC Kose meeskonnaga.

Kuigi seekord olid meie noorimad mängumehed raskustes koosseisuga, siis tehti kohe avavilest saati korralik partii. Keila, kes hoiab tabelis enese valduses kolmandat rida, üritas kohe kiirestri asjad selgeks teha, sest kevadisest kohtumisest Vändra vastu tuli ju mõru pill alla neelata ja 2:3 kaotusega koju sõita. Vastane valdas palli ja üritas tormiliselt juhtväravat, aga meie poisid seisd kindlalt vastu ja punnisid kõigest väest. mängu 10. minutil said siiski võõrustajad oma tahtmise ja asusid kohtumist kenast sooritusest 1:0 juhtima. Ka meie poisid ei istunud ainult kaitses. Võimalusi tekkis nii Ronaldol, Harrisel, kui ka Tomiril, kellest viimane tulistas napilt mööda karistuslöögi. Väravas naitas kindlust ülesse jällegi Martin , kelle supertõrjed päästsid nii mõnelgi korral meeskonda. Tuline võitlus kestis kuni poolajavileni, kui puhkama mindi seisul 1:0 koduvõistkonna kasuks. 

Teine poolaeg algas aga ärevalt Keila poistele. Hoopis Vändra oli see, kes ärkas ja tahtis mängu päästa ning selleks ka kõik välja pandi. Kahjuks sai rumalusega hakkama Mattias Kapral, kes teenis ebasportliku käitumise eest punase kaardi. Tundus, et sellega on mängu saatus otsustatud, kuid vähemusse jäädes leidsid poisid endas veelgi rohkem jõudu ja vaid õnn päästis vastaseid, et nad enda võrgust palli välja võtma ei pidanud. Punnisid poisid mis nad punnisid, kuid sellel hommikupoolikul jäigi värav löömata. Väravat ei suutnud meisterdada ka Keila JK mängijad ja seega kohtumise lõpptulemuseks 1:0 jäigi. JK Keila peatreener Aivar Iisrael tunnistas, et oli Vändra poiste mängu vaadates natuke mures. Põhjus eelkõige selles, et kartus millal meie poisid oma värava välja teenivad oli ikka väga suur. Veel kiitis mees Vapruse tahet ja võitluslikust kuni viimse vileni. Ka meie poiste seekordsel treeneril Hans Naanol jätkus mängijate suunas vaid kiidusõnu, kuid kaotus on kaotus ja sellest tuleb teha õiged järeldused ning järgmistele kohtumistele minnes tuleb hea mäng ka positiivseks tulemuseks keerata.

 

Veidi enne kella 12.00 jõudsid meie vanimad mängijad Oru külla, kus ootas meid ees FC Kose meeskond, kes oli viimastes kohtumistes ülesse näidanud ülimat enesekindlust. Koguni kuus mängu järjest toodi koju võidupunktid. Ka vändral on statistikaga oma kana kitkuda ja seega mindi kohtumisele täie tõsidusega. Mängu algusele jättis kõva jälje see, et kenade metsade vahel seigeldes kaotati palju aega, mis võinuks korralikule soojendusele kuluda. Vastane kasutas meie uimasust ja mittevalmisolekut kenasti koheselt ära ja pani selgelt oma mängu meie poistele peale. Võib öelda, et Vändral oli raskusi esimesel veerandunnil palli toimetamisega võõrale väljakupoolele. Samas esimestel minutitel õnnestus Ranetil kena vaheltsööduga väike Tom 1vs1 olukorda mängida, kuid pall lendas viimase jalast üle värava. Kose kutid üritasid korralikku söödumängu, mis neil ka enamjaolt õnnestus, kuid momente millest värav võinuks sündida ikkagi ei tekkinud. Oma värava siiski paariteist minuti möödudes Kose ära lõi. Nimelt nurgalöögijärgselt unustati oma karistusalas markeerida pikk mängumees, kes palli karistusala keskelt väravale suunas. Toivo viskus kena hüppega küll näsale järele, kuid enamat tõrjest ta siiski ei suutnud. Ka esiposti katnud Egert Sults ei suutnud meeskonda päästa ja kuidagi mehe ja posti põrkest seis 1:0 oligi. Peale väravat panid hoogu juurde ka külalised. Söödud hakkasid jõudma rohkem adressaadini ja võitlusi hakkas tulema ka meie poolele. Üritama hakati ka kaugelt, aga pall sisse ei lennanud kuidagi. Mis kinni ei jää saab kinni löödud. Poolaja teisel poolel üritas taas Ranet minna löögile. Noormehe üritus blokeeriti, kuid tagasi põrkas pall meie kapteni jalale. Kareli luuast tuli seekord selline pauk, mille püüdmisel oli vastase väravamees võimetu. Kera lendas ilusasti ülanurka, mida oli kõigil kohalviibijatel kindlasti tore vaadata. Võitlust jätkus kuni puhkuseni, kuid väravaid kumbki meeskon rohkem ei löönud.

Poolajal arutleti enese ja vastaste nõrkuste üle ja otsustati oluliselt mängule juurde panna. Aina rohkem ja rohkem viibiti Kose mängijate väljakupoolel. Võimalusi tekkis Toomasel, Väikesel Tommil kui ka Indresel, kuid alati olid vastased nendes olukordades paremad. Ülihea võimalus meeskond juhtima viia tekkis Ranetil, kellele ootamatult väravavahi väljalöök jalale maandus. Kuna puurilukk oli selleks hetkeks raamide vahelt välja tulnud otsustas mängiv treener teise puutega palli üle viimase mehe tõsta. Puude oli aga täpselt liiga tugev, kuna mänguvahend põrkas vastu põiklatti ja sealt edasi üle värava. Mida ei suutnud treener, tegi ära aga õpilane. Ei möödunud palju aega, kui Alfred Vesselov leidis hea sööduga üle kaitsjate ülesse vahetusest sekkunud Indrese, kes ühe puutega võrgu sahisema pani. Kuigi Kose ei olnud veel alla andnud, tekkis üsnagi kiiresti võimalus Toomas Mangussonil, kes süllekukkunud momendi ka kenasti realiseeris. Mees võitles enesele palli, kihutas sellega värava suunas. Kuigi noormehel riputi korralikult särgi küljes, otsustas poiss jalule jääda ja õigesti tegi seekord. Kõva võitluse tulemuseks hooaja 15 koll värava tahanurka ja selle mängu seisuks 3:1. Peale kolmandat väravat tehti lühikese aja jooksul veel kaks vahetust, et kõik kaasa tulnud mängijad ikka praktikat saaks. Väljakule saadeti kaks kõige nooremat meest Mihkel Jürgenstein ja Taavi Kangro, kellest viimase jaoks oli selline kogemus esmakordne. Tõele au aundes tuleb kiita mõlemat noorukit, kuna mingit hirmu vastase eest ei tuntud. Ka 3:1 seisult ei andun kohalik sats veel alla, kuid oli näha väsimusmärke, kuna rünnakute takistamisele oli kulutatud palju jõudu. Ilmselt väsimusest unustati ka karistusalasse Mihhail, kes sai nurgalöögi järgsest saginast söödu Karelilt ja palli külma kõhuga võrku lõi. Nüüd oli edasine vaid vormistamise küsimus. Üsna kiirelt sai jala valgeks veel Ranet, kes samuti palli pea tühja väravasse sai toksata. 5:1 seisult tehti ära ka oma viimane vahetus, kui keskväljale läks appi rassima Sirmo. Tundus, et mäng on tehtud ja väravaid võib veel tulla. Väravaid tuligi, aga viimasel veerandtunnil. Kõikide loogikate kohaselt pidanuks skoori kasvatama Vändra mängijad, aga tublid Kose kutid meisterdasid esmalt kena kauglöögiga 2:5 ja paar minutit enne lõppu eksis sõdurpoiss Oliver viimase mehena tribalmisel, mille tulemuseks kohalikud veel korra Toivo kaitstud väravavõrgu vuhusema panid. Kui välja jätta mängu lõpp, siis võib toimunuga üljoontes rahule jääda, kuna löödi taas palju väravaid ja luhati vastasel võimalus seitsmes mäng järjest võita.

Kuna Keila mehed suutsid päev varem seljatada võõrsil Saaremaa JK aameraSe, siis liigavõitu veel sellel korral kindlustada ei õnnestunud. Järgmisest kolmest mängust vajavad meie poisid veel vaid ühte viigipunkti, et tagada otsepääs taas II liigasse. Loodame, et poistel jätkub jõudu ja tahtmist asi selgeks teha juba pühapäevases kodumängus Rapla JK Atli vastu, keda kevadel võideti võõral väljakul tulemusega 4:0. Samuti on suureks motivaatoriks mängijatele statistika. Nimelt on endiselt meie poistel ainsana Eestis osalevatest meeste võistkondadest võimalus läbida hooaeg ilma ühegi kaotuseta, aga selleks tuleb veel kõvasti paar nädalat pingutada.

 

FC Kose mängijatele suured tänud korraliku esituse eest ja loodame, et teie võitude seeria saab uue alguse juba järgmises kohtumises!

Your rating: Puudub Average: 4 (5 votes)
Jaga |
veebilehe disain ja arendus | Veebilehe majututus