Poistele kaotus, meestele võit!

Selle nädala kohtumistes olid meie klubi kasvandikud vastamisi Pärnu Vapruse ja Saaremaa JK palluritega. Nooremad kohtusid Pärnus ülipõnevas mängus Vapruse eakaaslastega. Kuigi vastase ülekaal oli esialgu ilmselge, suutsid meie poisid siiski kõvasti vastu hakata. Peale mängu alguse pisikest survet hakkasid ka Vändra karud ennast unest üles raputama ja väheke julgemalt tegutsema, mille tulemusena käidi nii mõnelgi korral vastase värava all luuramas. Kuid Pärnu on Pärnu ja nende kaitseliin ja väravavaht tegutsesid kindlalt ning likvideerisid kõik oma ohud kiiresti. Kui senini on linnapoisid tagunud oma vastastele palle võrku igale maitsele, siis meie vastu pidid nad kuival olema pea esimese poolaja. Siiski poolaja lõpus tehtud rumal käega mäng karistusalas andis vastasele võimaluse sooritada penaltilöök, millel nad muidugi ka ei eksinud. Kuigi vastane suutis veel paaril korral sooritada korralikke pealelööke meie puurile, siis poolajale mindigi seisult 0:1.

Teine poolaeg algas sarnaselt esimesele, kus vastane ihkas kiiret väravat ja mõmmibeebid näitasid tugevat tahet kaitses. Omad poolvõimalused tekkisid Harris Jürissaarel ja Ronaldo Tiismaal, kelle tegutsemine aga otsustavas faasis jättis natuke soovida ja olukordi kahjuks väravaks realiseerida ei suudetut. Oma teise värava said kirja hoopis kodus mängivad pallurihakatised. Nimelt vasakult äärelt tegi kena läbimurde vastase ründaja ja sooritas vasaku jalaga tugeva ja täpse löögi värava tahanurka, mille tõrjumisel oli võimetu ka tollel päeval hiilgemängu teinud Martin Pärn. Vändra näitas aga sisu ja tahet. Ei antud alla ja võideldi endale omaselt lõpuni. Selle tulemusena karistatigi ära vastase kaitsjate ja väravavahi vaheline apsakas, kui viimane võttis kätte tagasi söödetud palli. Vabalööki asus sooritama Harris, kes mängis palli kiiresti lahti Tomirile, kes omakorda löögil ei eksinud. 2:1 ja kõik on lahtine. Peale väravat elavneski meie poiste mäng sedavõrd, et vastasel oli tükk tegu meie ründajate ohjeldamisega. Esmalt pääses kahel korral löögile Ronaldo Tiismaa, kuid meie kahjuks vastase õnneks suutis Karl Birnbaum mõlemad löögid raskustega tõrjuda. Ei möödunud palju aega, kui oma võimaluse sai Harris, kuid seekord oli samuti parem puurimees. Nagu jalkas ikka on kui ise ei löö, siis lüüakse sulle ja nii seekord läkski. Juba ei tea mitmendat mängu järjest suudavad meie poisid endale lasta värava kohtumise viimasel minutil. Seekord ei suutnud omavahel mänguvahendit ära jagada terve kohtumise tublisti tegutsenud Tomir ja Martin, kelle arusaamatuse tõttu võttis vastase ründaja palli ja kõmmutas selle tugeva löögiga ette nurka lati alla. 3:1 seisult viidi pall keskele mängiti lahti ja kõlaski kohtuniku Mart Paume lõpuvile.

Oma järgmise kohtumise peavad meie poisid juba järgmisel laupäeval kodusel Pärnjõe staadioni Keila JK võistkonna vastu kell 14:00!

Mehed käisid aga pikal reisil suurel saarel. Kui paberite järgi pidanuks tulema seal lihtne jalutuskäik, siis saarlased sedasi ei arvanud. Ega ka meie poisid sõitnud mängule tegelikult lööma mütsiga, kuid enneolematult noore koosseisuga saarele sõitnud vändrakad olid tsipake mures küll, kuna väravamasinad Toomas Eier, Indres Põder, ääreründaja Egert Sults ja keskväljamootor Alfred Vesselov pidid kõik erinevatel põhjustel kohtumisest kõrvale jääma. Seda enam suutsid aga kohale sõitnud mängijad näidata ülessse meeskonnavaimu. Kohtumist alustati vägagi korralikult. Vastane üritas peale panna kõrge pressingu, millega tulime aga tublisti toime. Juba kohtumise kolmandal minutil pääses peale ilusat söödumängu meeste vahelt väravavahiga silmitsi Ranet lepik, kes ei suutnud aga mänguvahendit viimasest mehest mööda toimetada. Koheselt sai õnne proovida Toomas mangusson, kui tema löök oli ebatäpne. Ei möödunud palju aega, kui mängiti karistusalasse vabaks kapten Karel Otto, kes erinevalt Ranetist oma löögil ei eksinud ja toimetas näsa külma närviga võrku. Kiire 1:0 ja hakati lustima. Kaitseliinis valjuhäälselt juhendanud Oliver ja Indrek nurjasid juba eos kõik vastase üritused. Keskväljal näitasid ülesse kindlust Ranet ja Karel, keda abistas aegajalt Artur. Selle kolmiku söödumäng pani nii mõnelgi korral vastasel pea ringi käima ja nende meeste ohjeldamiseks võeti tihtipeale appi keelatud võtted. Äärtelt abistasid tublisti meie noored Gert ja Mihkel, kes ei näidanud ülesse mingitki kartust vastase ees. Äärekaitses olnud nooruke Maigo ja vähe kogenum Rein abistasid omasid samuti rünnakul korrekstselt. Siiski esmalt ei suudetud vastase puurilukku teistkordselt lahti muukida. Kuigi võimalusi tekkis ridamisi. Esmalt purjetas kaitseliini vahelt läbi treener, kes üritas mööduda ka väravavahist, kuid viimane noppis palli mehe jalalt. Seejärel sai karistusalas löögile Artur, kuid löök ebaõnnestus. Lühikese aja jooksul sai Ranet proovida karistuslööke. Esimesel korral pidi puurimees mängu panema kõik oma oskused. Mees pingutas ja päästis oma satsi halvimast, tõrjudes alla nurka lendava palli enda ette, millele oli spurtinud Artur, kes löögil aga eksis. Teise karistuslöögi kõmmutas sama mees müürimehe kuplist nurgalöögiks. Paaril korral tegutses paremäärel osavalt Gert Kivistik, kes mängis üle oma vastase, kuid kahjuks punkt oma sooritusele jäi kas korraliku söödu või pealelöögiga panemata. Kuid mis tulema pidi, tuli siiski. Nimelt ründeliinis võttis kenasti palli alla Toomas, kes peale pisikest keerutamist söötis mänguvahendi kaitsjate vahelt vasakule äärele, kust spurtis Mihkel Jürgensten. Nooruke võttis kokku kogu oma jõu, võitis võidujooksi ja sokutas välisküljega nahkkera vasturutanud väravavahist mööda seisuks 2:0. See oli Mihklile meeste liigas esimeseks väravaks - meeskonna poolt Palju Õnne ja ootame kannatamatult esimesele lisa! Omad poolvõimalused kontrarünnakutega tekkisid ka koduvõistkonnal , kuid parimal juhul võideldi välja nurgalöök, mis aga esialgu mingit ohtu ei valmistanud. Poolajale mindi Kareli ja Mihkli väravatest 2:0, kuigi seis oleks pidanud olema kordades suurem.

Teine poolaeg tegi vastase kogenud treener pisikese taktikalise muutuse, mis sai meie poistele ületamatuks raskuseks. Mängu said saarlased ühe paremini tööle ja üha tihedamini toimusid ka külaskäigud meie poiste värava alla. Esmalt tabasid ühel kiirel kontrarünnakul kohalikud posti ja pisikese aja möödudes sahises ka vändrakate väravavõrk. Kenasti kasutati ära meie kaitseliini eksimus, mida ei suutnud päästa ka väravavaht Toivo Teetsmann. Teinuks esimesel poolajal sotid selgeks, polnuks sellest suuremat muret, kuid 2:1 on jällegi libe seis, mis sageli õnnestub mistahes võistkonnal maha mängida. Ka vastane tunnetas, et on nende võimalus ja pingutasid kõigest väest, sageli nii tublisti, et välkuma pidid kohtuniku hoiatavad kollased kaardid. Pooled vahetatud ja ka mängupilt totaalselt vahetunud. Ei saa öelda, et vastane selgelt paremini mängis, kuid paari väga head momenti nad siiski omasid. Korra proovis õnne aktiivselt tegutsenud poolkaitsja kauglöögist, kuid sooritus oli ebatäpne. Maailmaklassi taset pidi Toivo näitama peale vastase pealööki 10 meetrilt, kuid mees oli omal kohal ja püüdis palli kõrgelt hüppelt. Mitmel korral oli kasutada kasti lähistelt trahvilööke, kuid löögid olid vähemasti seekord sellised, mis vajavad veel treeningul tublisti lihvimist. Kuidagi mõnus oli mängida. Väljak oli pehme, ilm oli ilus, tempo oli korralik. Platsil oli sõna otses mõttes kaks meeskonda, kes võitlesid elu eest. Kui vastane oli oma võimalused raisanud siis nüüd tuli kord külaliste kätte. Ohtlikust kohast karistulöök- väravavaht püüab. Korralikud läbimurded nii vasakult kui ka paremalt äärelt- tsenderdused kas ebaõnnestuvad või ei ole väravaesisel meest, kes palli võrku paneks. Läbimurdeid üritasid keskelt nii Artur, Karel, kui ka Ranet, kuid alati jäi natuke puudu. Parima võimaluse said meie poisid üsna kohtumise lõpus. Järjekordsel läbimurdel vasakult äärelt toimetat palli värava ette, kust ühe puutega tulistas väravale oma esimest mängu Vändra särgis teinud Silver Kurg, kelle löögi aga kindamees püüdis. Peagi andis kohtunik Roland Kütt ka mehi päästva lõpuvile, mis tähendas ägeda mängu lõpetuseks kolme punkti külalistele.

Kuigi võideti kolm punkti ja tehti korralik esitus esimesel poolajal, siis tuleb ikkagi peeglisse vaadata ja mõelda, millest tulevad just teisel poolajal ärakukkumised. Kindlasti ei ole see kehvas füüsises! Põhjusi peab otsima mujalt. Heameel on selleüle, et teist mängu järjest on väljakul MEESKOND, kes tegutseb ühise asja nimel. Oma parimast mängust on sats veel kaugel, kuid tasapisi sinnapoole liigutakse.

Saaremaale suured tänud korraliku ja hea tempoka mängu eest, ning punnige sama vapralt ka edaspidi!
 

Oma järgmise kohtumise peavad meie mehed pühapäeval, 29.mai kodusel Türi Metsakombinaadi staadionil kell 12:00, kuhu ootame kindlasti tublisti kaasaelajaid! Seekordseks vastaseks on kenasse hoogu sattunud Kose võistkond, kes on saanud kaks järjestikust võitu, mida tuleb nüüd meie poistel pidrdama hakata.