Raplast tagasi võidukalt!

Eilsel lastekaitsepäeval kohtusid meie vanimad pallurid III liiga kohtumises Raplas sealse JK Atliga. Õhtune kohtumine oli Raplasse kohale sõidutanud mängumehi igast Eesti nurgast. Kes tuli Tartust, kes Tallinnast, kelle teekond algas Väike – Maarjast ja mõnigi mängumees sõidutas ennast hommikupoolikul praamiga, tulles mängule klassiekskursioonilt Hiiumaalt. Ka vastane oli endale ootamatult selleks korraks mõned vahetusmehed kokku kutsunud. Kui kell sai 19:00, siis kõlas kohtuniku avavile ja armutu võitlus võis alata. Mäng algas tormiliselt. Juba esimesel rünnakul sooritasid vastased tsenderduse/pealelöögi, mida pidi noppima Toivo Teetsmann, kes seekord Vändra poiste väravat oli sunnitud kaitsma. Etteruttavalt võib öelda, et see oli ka ainus pall, mis võinuks tühja värava korral võrku minna, sest ülejäänust Rapla üritused sellel õhtul väravaraami ei tabanudki. Väravapost kolises aga külaliste esimesel rünnakul. Mängitud oli umbes 2-3 minutit, kui kapten Karel Otto vastaste vahelt läbi purjetas ja väravavahiga ootamatult silmitsi jäi. Mees sooritas ka löögi, kuid kahjuks põrkas pall väljakule tagasi just metallkonstruktsiooni põrkest. Möödus vaid viiv, kui keskväljal võitis palli meie keskkaitsja Indrek Oja, kes kera peos meeletul kiirusel Rapla värava poole kihutas. Karistusala joonel oli vaja teha vaid seinasööt eelmise olukorra luhta lasknud Kareliga ja 1vs1 olukorras mees oligi. Kuigi ka varasemates kohtumistes on mees selliseid tükke ette võtnud, siis seekord õnnestus tal selle hooaja väravaarve avada ja Vändra oligi kiirelt juhtimas 1:0. Edasist kontrollis täielikult Vändrast pärit sats. Palli püüti endale omaselt kõigutada mööda maad, mis seekord vahel üsnagi keeruliseks osutus, mitte seetõttu, et vastane oleks hirmsasti pressinud vaid Rapla kivikõva ja künklik murukate nõudis mängijatelt säärase soorituse tegemiseks ülimat keskendumist. Juhtväravast indu saanud mehed üritasid kohe ka järgmist. Oma võimaluse eduseisu suurendada sai Toomas Mangusson, kelle löök aga napilt väravaraamist mööda vuhises. Seejärel mauras kastis Artur Ojala, kes aga täpikest i`le panna ei suutnud. Sellest hoolimata näitas tabloo peagi 2:0 eduseisu. Jällegi keskväljal võidetud pall toimetati kiiresti paremäärel tegutsenud Egert Sultsile, kes mänguvahendi omakorda Arturile toimetas. Artur arvas löömise asemel, et söödab Ranetile, kellele tundus mõte sama hea ja söötis meeste vahelt kera edasi vasakäärele, kus oli kiiruse ülesse võtnud nooruke Mihkel Jürgenstein, kes palli kenasti kontrolli alla võttis ja teise puutega taganurka sokutas. Löök ei olnud küll tugev, kuid piisavalt täpne, et karud juba kaheväravalisse eduseisu viia. Edasine virrvarr toimus peamiselt, keskväljal ja vastase värava lähistel. Rapla külaskäigud Vändra väljakupoolele olid väga harvad. Enamasti üritati kas pika palliga või lihtsalt meie kaitsjate vahel joostes näsa endale võita. Midagi märkimisväärset ei suutnud ellu viia ka meie kutid. Palli vallati küll kenasti, kuid vastane ei olnud selleks hetkeks veel alla andnud ja kaitses kõvasti ja enesekindlalt. Suur enesekindlus maksis aga lõpuks kätte. Juba mitmel korral meie mängijaid lollitanud Rapla kaptenist keskkaitsja üritas viimase mehena ära petta meie kogenuimat mängumeest. Ranet luges vastase mõtte kiirelt läbi ja napsas tollelt palli, sööstes koheselt sellega Atli värava suunas. Vasakult oli valjuhäälselt abistama rutanud Toomas Mangusson, kellele Ranet ka edasisöötu meisterdas. Sööt konarliku väljaku tõttu ei olnud küll kõige ideaalsem, kuid sedavõrd hea, et ka kaitsemängija ei suutnud sellele pihta saada ja Tom oli jällegi mängitud kindamehega silmitsi. Noor mängumees virutas pallile sisse sellise hoo, et vastase viimasel mehel ei jäänud muud üle, kui ennast taaskord lööduks tunnistada. 3:0 suhteliselt lühikese ajaga. Peale kolmandat väravat oli näha kuidas ka meie mehed niigi sirge jala veel sirgemaks lasid ja järjest rohkem hakkas tekkima lohakusest tulenevaid vigu. Muidu polekski sellest justkui midagi hullu, aga kõik pallikaotused mis lõppevad kusagil metsas ja kui mängitakse ühe palliga, siis reaalset mänguaega jääb väga väheseks. Eesmärk on ju siiski jalkat taguda, mitte metsas pallide järgi käia. Sellest hoolimata mängiti sellel õhtul nii nagu osati ja peale pisikest valjuhäälset seletust mängijate vahel, miks täna õhtul siia tuldud oli, saadi mängumasin jällegi üsnagi korralikult tööle. Võimalusi tekkis, aga mitte hullumoodi. Vastase kaitseliin ja mänguväljak olid sedavõrd tugevad, et rohkem väravaid esimesel poolajal ei löödudki.

 
Teine poolaeg tõi treener väljakule koheselt noore mängumehe Gert Kivistiku ja viie minuti möödudes, Sirmo Ambose ja Alfred Vesselovi. Oluliselt mängupilti see ei muutnud. Keskväljale tuli juurde natuke kindlust palliga olles, Sirmo sai oma kohaga kaitses hakkama ja nooruke Gert ei tundud samuti mingit aukartust vastase ees. Viimaselt oleks oodanud küll aga rohkem temale omast võitlust pallita, millega ta varemasti on alati just positiivselt silma paistnud. Mäng sarnanes esimesele poolajale, kus Vändra ründas ja Rapla kaitses, kuid kuna seis ja mängupilt olid sellised, et külalised mingit ohtu ei tundnud, siis suutsid ka vastased aina rohkem palliga mängida. Paaril korral õnnestus neil ka löögile pääseda, kuid kauglöögid olid seekord ebatäpsed ja väravaraami ei tabanud. Väravat tabas hoopiski Artur Ojala, kes sai Raneti käest söödu vasakäärelt, kes oli eelnevalt maha võtnud Oliveri pika söödu ja ära lollitanud vatsase kaitsja. Arturi 20 meetrilt teele saadetud löök oli raske seetõttu, et tegi enne väravavahti ebamugava põrke ja sedamoodi ta võrgus maanduski. Selleks hetkeks oli aeg väljakule tuua ka viimased vahetusmehed Jaanus Jõulu ja verinoor Richard Vesselov, kes samuti väärtuslikke minuteid ja kogemusi hankima olid tulnud. Mõlemal mehel tekkis võimalus ka oma väravate arve avada, kuid ühe löök lendas peale tsenderdust kõrgelt üle värava ja teisele süllekukkunud võimaluse luhtas Atli jõuline kaitseliin. Peale 4:0 seisu muutus mäng veelgi loiumaks kui ta seni oli olnud. Rapla väravat ei olnud näha sellel päeval küll kusagilt ja Vändra ei suutnud samuti rohkem eduseisu kasvatada. Parim võimalus teisel poolajal lisaks väravale tekkis samuti Artur Ojalal, kes sai proovida karistuslööki, kuid healt positsioonilt teele lennutatud adikera tabas õnnetult müüri.
Lõpuvile kõlades lahkusidki külalised väljakult kindla 4:0 võiduga. Antud võit käristas vahe teisel kohal oleva Keila JK vähemalt üheks päevaks kuule punktile.

Kuna nädalavahetusel seekord mängu ei ole saab nüüd rahulikult laupäeval Vändras toimuvale uhkele rattarallile keskenduda, millele üheskoos minnakse teiste vägevatega jõudu katsuma.

JK Vändra Vaprus tänab seekordseid vastaseid võõrustamise eest ja soovivad neile edaspidiseks edu, et pääsetaks tabeli punase laterna rollist!