Vändrale raske nädalavahetus

Veel reede hommikul olid mehed täis tahtmist võtta revanš kevadisest kaotusest JK Võru meeskonnalt, kuid õhtupoolik näitas, et väljakukkumisohus olevalt võistkonnalt saadi ka sügiseses mängus valus 0:1 kaotus. Kohtumine algas kompavalt ja kumbki meeskond ei suutnud sopasel ja ebatasesel väljakul midagi ilusat näidata. Võideldi kõvasti keskväljal ja aeti iga hinna eest palli taga. Veidi agaramad olid aga külalised, kelle ründajad aegajalt kodusatsi kaitsjaid kimbutasid oma kiirete sööstudega värava suunas. Parima võimaluse aga luhtas meie ründaja Toomas Eier, kes tekitas ise endale olukorra, röövides vastase keskkaitsjalt palli, liikus sellega penaltipunktini ja sooritas ka segamatult löögi, mis oli aga ülimalt ebaõnnestunud ja maandus väravavahi süles. Kui vapruslased juba vaikselt ka oma mängu käima said ja olid sooritamas parasjagu oma üht parimatest rünnakutest, suutsid Võru keskväljamehed palli enne löögile minekut napsata Ranet Lepikult. Võidetud pall toimetati kiirelt ette ründajatele, kes erinevalt meie meestest selle mõtlematult väravale tulistas. Kera raksatas latti, sealt maha, uuesti latti ning seejärel puuriluku sülle. Esmalt tundus, et mäng jätkub sealt kus ta pooleli jäi, sest keegi ei reageerinud olukorrale nagu oleks pall ületanud väravajoone. Veidi ebalevalt tegutses olukorras piirikohtunik, kes nagu tahtis värava ära lugeda, kuid samas kehakeel näitas selgelt, et ka tema ei olnud selles kindel, kuna nurk, kust ta lööki nägi ei olnud kindlasti parim, et olla väravas kindel. Peale väikest kõnelust väljakukohtunikuga otsustati siiski lõpuks kinkida külalistele kena löögi tulemuseks 1:0 juhtvärav. Kaotusseisu jäädes hakati ka ennast rohkem liigutama ja üritati leida kiire vastuvärav, kuid peale ohtlike olukordade ei suudetud mitte midagi korda saata. Esmalt mängis Ranet kena sööduga väravavahiga silmitsi Oliver Ojala, kes suutis palli aga 10 meetrilt puurist mööda tulistada. Seejärel pääses löögile Indres Põder, kelle löögile jäi ette vastase käsi, kuid kahjuks nimetasid seda kätt nii võrukad, kui ka kohtunik kinniseks käeks ja penaltit ei järgnenud. Mõni minut hiljem pääses taaskord üks üks olukorda Oliver, kes taaskord ebaõnnestus. Vahepeal võinuks lõunanaaber ka 2:0 juhtima minna, kui karistusalasse saadetud palli Rein Kontus oma värava latti põrutas. Vändrakad said paaril korral õnne proovida ka karistuslöögist, kuid Raneti teelesaadetud löögid ei kannatanud seekord mingitki kriitikat. Võru proovis ikka ja jälle kiirete kontratega, kuid õnneks suutsid meie mehed vastase üritused pidurdada, korra tehti seda isegi värava joonelt, kui Jaagup Valma päästis meeskonna halvimast. Poolaja lõpus üritas Ranet veel kauglööki, kuid puurilukk tõrjus soorituse põlvedega.

Kui esimest poolaega võis pidada võrdsete heitluseks, siis teine poolaeg möödus täielikult koduvõistkonna juhtimisel. Vastased langesid väga sügavale oma karistusala ümbrusesse, paigutades kaitseliini koguni viis meest, mis hiljem näitas tuli neile ka kasuks. Vaprus üritas kõigest väest, kuid väravalöömine on sellel aastal meie poiste jaoks ülikeeruline ülessanne, mida näitab ka fakt, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on pall maandunud vastase väravas ligikaudu 25 korda vähem. Võimalusi loodi igast kandist. Parimad momendid oli värav saavutada koduvõistkonnal ühest nurgalöögist, kui pall seikles karistusalas siia sinna, kui lõpuks klaaris väravaesiselt palli puhtaks vastase kaitsja. Seejärel proovis õnne kaugelt Toomas Eier, kelle löök maandus küljevõrgus. Mõni minut hiljem oli hea võimalus mänguseis viigistada Toomas Mangussonil, kes suutis vasakult äärelt tsenderdatud pallist viielt meetril üksi olles mööda lüüa. Uskumatu sai tõeks viis minutit enne kohtumise lõppu. Pall toimetati karistusala joonel seigelnud treenerile, kes koheselt üritas keraga puuri poole tormata. Mängumeest segati aga määrustevastaselt ja tundus, et meeskond päästetakse penaltiga, kuid seda ei juhtunud. Asjaolu, et selge penalti tõsteti kenasti karistusalast välja sai kinnitust ka pärast video vaatamist, kuna seal oli näha nagu ka mängus, et viga tehti 2-3 meetrit kastis. Järgnenud karistuslöögi mängis kogenud keskväljamootor kiiresti lahti väravaesisel seigelnud Oliver Ojalale, kellel oli seekord nagu ka tervel võistkonnal tume must päev, kuna mees ei suutnud viielt meetrilt palli vaid väravavahist mööda lüüa. Võimalus tekkis kauglöögist veel ka Ranetil, kelle löök oli küll tugev, kuid liialt keskele ja puurimees tõrjus palli kenasti kaugele ära. Kohtunik lõpetas mängu 125 pealise publiku ees 1:0 seisult. Saadud kaotusega panid kohalikud pallivõlurid ennast ülimalt raskesse olukorda, kuna ees on veel vaid kolm kohtumist ja seda kõik esineliku võistkondadega. Esimese eksami peavad mehed juba sellel laupäeval FC Tarvastu vastu võõral väljakul kell 12:00. Kuigi antud vastane seljatati kevadises mängus koguni 5:1, tuleb seekord tegemist üliraske ja väga tähtsa mänguga, kuna üleminekumängule viivat kohta edestatakse hetkel vaid kahe silmaga.

Täname Võru meeskonda korraliku õppetunni eest ja soovime neile jõudu liigasse püsimajäämiseks võitlemisel!

Kaks päeva hiljem ehk siis pühapäeval sõitsid meie naised viimast korda külla Tallinnas pallivale Nõmme JK Kalju naiskonnale. Varasemad kolm kohtumist sellel aastal olid lõppenud võõrsil 0:2 kaotusega, kodus tuli vastu võtta 0:6 kaotus ja korra õnnestus välja võidelda ka 0:0 viiginumbrid. Viimane kohtumine Hiiu kunstmurul algas vastase kerge survega, millelle meie neiud kenasti vastu hakkasid. Mida aeg edasi, seda ohtlikumaks nõmmekad muutusid. Kui esialgu maandusid kõik löögiüritused väravasuul enneolematuid sooritusi näidanud Anne Ojala kätes, siis mängu 35 minutil õnnestus koduvõistkonnal perfektne kauglöök, millele ei olnud meie puurivahil midagi vastu panna. Vapruse naised kaitsesid kogu poolaja küll kenasti, kuid ise midagi üliohtliku peale mõne kauglöögi Kalju naiskonnale ei valmistatud. 

Teine poolaeg algas väga kurvalt, kuna kohtunik nägi juba 5 minutil kastis rüseledes viga ja ta näitas mõneti üllatuslikult ülikindlat penaltipunktile. Anne aimas küll löögi suuna, kuid kahjuks näppe pallile taha ei saanud ja seega 0:2 oli tõsiasi. Tüdrukute kiituseks tuleb öelda, et olenemata seisust võideldi tublisti lõpuni ja ei antud alla. Kuigi vastane domineeris mängu selgelt, tekkisid omad võimalued ka Vändra naistel. Parima võimaluse mängis välja Grete Ojala, kelle kauglöök napilt üle värava lendas. Kohtumine lõppeski seekord nagu ka esimesel omavehelisel madistamisel 2:0 kodunaiskonna kasuks. Ära tuleb mainida ka asjaolu, et Nõmme JK Kalju naiskond on üks nendest, kelle väravavõrk meie neidude poolt puutumata jäi, väravat pole veel suudetud lüüa ka FC Florale, kellega sel pühapäeval viimast korda kohtutakse. 

Õnnitleme JK Nõmme Kalju naiskonda meistriliigasse jõudmise puhul ja soovime neile jõudu, et seal hästi esineda! 

Positiivset meie pallurite ellu tõi aga laupäeval Pärnu kunstmurul peetud sõpruskohtumine soomlaste Jämsen Koski Ilvesega, mis võideti tulemusega 2:1. Meie meeskonna väravate eest hoolitsesid seekord Oliver Ojala 3. minuti penaltist ja Toomas Eier, kes oli täpne kohtumise 54 minutil. Soomlaste värav sündis kiirest kontrarünnakust 72. minutil, kust paremäärelt karistusalla tsenderdatud pallil oli esimese jaol vastse mustanahaline mängumees, kelle esmase ürituse suutis väravasuul seisnud Hans Naano küll kenasti tõrjuda, kuid tagasi põrganud palli tulistas sama mängija ülima kindlusega võrku.